Välismaalaste seaduse (Euroopa Liidu sinine kaart) muudatused
Riigikogu teisele lugemisele on jõudnud välismaalaste seaduse muutmise seaduse (Euroopa Liidu sinine kaart) eelnõu, millega võetakse üle Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiv (EL) 2021/1883.
Eelnõu eesmärk on soodustada kolmandate riikide kodanike tööle asumist kõrget kvalifikatsiooni nõudvatel töökohtadel. Selleks:
- täpsustatakse kõrgema kutsekvalifikatsiooni mõistet ja haridusnõudeid, millele peab Euroopa Liidu sinise kaardi valdaja haridus vastama. Taotlemiseks vajalik kvalifikatsioon vastab nominaalsele õppeajale, mis on vähemalt kolm aastat ja mida tõendab kõrgharidust kinnitav dokument;
- reguleeritakse kõrgema tasandi kutseoskusi, mida peetakse sinise kaardi taotlemisel samaväärseks kõrghariduskvalifikatsiooni kinnitavate teadmiste, oskuste ja pädevusega, st taotlejal peab olema vähemalt viieaastane erialase töö kogemus;
- lühendatakse sinise kaardi taotlemiseks vajalikku töölepingu kehtivusaega. Sinise kaardi taotlemiseks peab tööleping edaspidi olema sõlmitud vähemalt kuueks kuuks senise ühe aasta asemel;
- viiakse direktiiviga kooskõlla sinise kaardi valdajale lubatud töötuks olemise aeg. Praegu võib sinise kaardi kehtivusajal olla töötu ühel korral kuni kolm kuud. Edaspidi võib ta olla töötu vastavalt kokku kuni kolm kuud, kui sinine kaart on olnud alla kahe aasta, või kokku kuni kuus kuud, kui sinine kaart on olnud vähemalt kaks aastat;
- lubatud töötuks olemise aja muudatuse tõttu muudetakse sinise kaardi pikendamisest keeldumise ja kehtetuks tunnistamise erisusi;
- täpsustatakse kõrgema kutsekvalifikatsiooniga kolmandate riikide kodanike liikuvustingimusi ja nende perekonnaliikmete soodsamaid tingimusi perekonna taasühinemiseks.
Peale direktiivi ülevõtmise täpsustatakse eelnõus ka kasvuettevõtte määratlust. Muudatuse tulemusel võib kasvuettevõte edaspidi olla lisaks Eestis registreeritud äriühingule ka välismaa äriühingu Eestis registreeritud filiaal.
Seadus jõustub üldises korras ja sellega saab tutvuda SIIN.
Uuendati maksualast koostööd mittetegevate jurisdiktsioonide loetelu
20. veebruaril ajakohastas Euroopa Liidu Nõukogu maksualast koostööd mittetegevate jurisdiktsioonide loetelu. Loetelu hõlmab riike, kes ei ole alustanud ELiga maksuhaldustava käsitlevat konstruktiivset dialoogi või kes ei ole täitnud oma vajalike reformide elluviimise kohustust.
Euroopa Liiduga koostööd mittetegevate jurisdiktsioonide loetellu kuuluvad järgmised 12 jurisdiktsiooni: Ameerika Samoa, Anguilla, Antigua ja Barbuda, Fidži, Guam, Palau, Panama, Samoa, Trinidad ja Tobago, Vanuatu, Venemaa ning Ühendriikide Neitsisaared. Nimekirjast eemaldati Bahama, Belize, Seišellid ning Turksi ja Caicose saared.
Loetelu järgmine läbivaatamine on kavas 2024. aasta oktoobris.
Eesti Vabariigi valitsuse topeltmaksustamise vältimise lepingu sõlmimine Pakistani Islamiriigiga
Riigikogus on jõudnud teisele lugemisele Eesti Vabariigi valitsuse ja Pakistani Islamiriigi valitsuse vahelise tulumaksudega topeltmaksustamise vältimise ning maksudest hoidumise ja maksupettuste tõkestamise lepingu ja selle juurde kuuluva protokolli ratifitseerimise seadus. Leping jõustub pärast seda, kui mõlemad riigid edastavad teineteisele teate lepingu jõustumiseks vajaliku riigisisese menetluse lõpetamise kohta. Lepingu sätteid rakendatakse Eestis alates selle jõustumisele järgneva aasta 1. jaanuarist. Pakistanis kohaldatakse lepingut alates selle jõustumisele järgnevast 1. juulist.
Eesti Vabariigi valitsuse topeltmaksustamise vältimise lepingu sõlmimine Katari Riigiga
7. märtsil allkirjastati Eesti Vabariigi valitsuse ja Katari Riigi valitsuse vahelise tulumaksudega topeltmaksustamise vältimise ning maksudest hoidumise ja maksupettuste tõkestamise leping. Leping jõustub pärast seda, kui mõlemad lepingupooled on selle ratifitseerinud.
Kohtulahend 3-22-1154/26
Tallinna Ringkonnakohtu lahendis 3-22-1154 on palutud ettevõtte esindusõiguslikku isikut ehk ettevõtte juhatuse liiget andma suulisi seletusi maksuaudiitori juures. Ettevõtte esindaja esitas taotluse Maksu- ja Tolliametile (edaspidi: MTA) suuliste seletuste andmise võimaldamiseks IT-rakenduse kaudu. Juhatuse liige tõi põhjenduseks, et tal ei ole võimalik koos raamatupidajaga kohapeale ilmuda. Nimelt on väidetavalt raamatupidajal diagnoositud bronhiaalastma, mistõttu eelistab ta kontaktivabasid vestlusi ning lisaks ootas tema abikaasa plaanilist operatsiooni ja seetõttu oli vaja kaitsta ka tema tervist.
MTA seisukoht oli, et kuna küsimused, millele nad suulisi seletusi ootavad, puudutavad majandustegevusega seotud asjaolusid, millele saab vastata üksnes juhatuse liige, ei ole raamatupidaja kohalolek vajalik. Asjaolu, et ettevõtte raamatupidajal ei ole võimalik tervislikel põhjustel osaleda suuliste seletuste andmisel maksuhalduri juures kohapeal, ei ole põhjuseks, et juhatuse liige ei saaks anda suulisi seletusi maksuhalduri juures. Lisaks märkis MTA, et kui neil peaks tekkima raamatupidamist puudutavaid küsimusi, on neil võimalik need raamatupidajale edastada kirjalikult.
MTA täiendas oma seisukohta, osutades, et suulisi seletusi on võetud maksuhalduri juures kohapeal ka COVID-19 pandeemia ajal. Seletuste andjate kaitseks kasutab MTA ise ja annab ka kaebajale ja tema esindajale isikukaitsevahendid (visiirmask) ning vestlustoas on paigaldatud klaasist vahesein. Seega võib ka raamatupidaja soovi korral osaleda maksuhalduri juures suuliste seletuste andmisel, ilma et peaks kartma oma tervise pärast.
Kokkuvõtvalt andis MTA ettevõtte esindajale kahel korral võimaluse (ilma sunniraha rakendamata) minna andma suulisi seletusi maksuhalduri juurde, kuid juhatuse liige ei ilmunud ka teisel korral seletusi andma. Seetõttu rakendas MTA sunniraha korralduse täitmata jätmise eest ja leidis, et maksukohustuslane venitas pahatahtlikult maksumenetluse läbiviimist.
Kohtulahendiga saab tutvuda siin.