Juuni lõpus võttis riigikogu vastu olulised muudatused maksuseadustes
Käibemaksuseaduse muudatused
- 1. jaanuaril 2024 tõstetakse üldist käibemaksumäära kaks protsendipunkti ehk 20%-lt 22%-ni.
- 1. jaanuaril 2025 tõstetakse majutusteenuste (sh majutus koos hommikusöögiga) käibemaksumäära neli protsendipunkti ehk 9%-lt 13%-ni ning ajakirjandusväljaannete käibemaksumäära 5%-lt 9%-ni.
Seadusesse lisati ka üleminekusäte, mille alusel on 31. detsembrini 2025 võimalik rakendada 20% käibemaksumäära neil, kes sõlmisid kauba müügi või teenuse osutamise lepingu enne 1. maid 2023, kui lepingus on ette nähtud, et tehing maksustatakse 20% käibemaksumääraga, ja lepingus ei ole ette nähtud käibemaksumäära võimalikust muutusest tulenevat hinna muutust.
Täiendava info käibemaksuseaduse muudatuste ja menetluse kohta riigikogus leiab SIIT.
Tulumaksuseaduse muudatused
- 1. jaanuaril 2024 kaotatakse füüsilise isiku täiendav maksuvaba tulu lapse ülalpidamise korral. Samuti kaob võimalus kasutada täiendavat maksuvaba tulu abikaasa eest ning õigus arvata oma maksustatavast tulust maha eluasemelaenu eest tasutud intressid.
- 1. jaanuaril 2025 kaotatakse regresseeruv maksuvaba tulu ning kehtestatakse ühtne maksuvaba tulu 700 eurot kuus ehk 8400 eurot aastas. Erandiks on vanaduspensioniealised, kelle maksuvaba tulu võrdub keskmise vanaduspensioniga.
- 1. jaanuaril 2025 tõstetakse füüsilise isiku ja äriühingu üldist tulumaksu kaks protsendipunkti ehk 20%-lt 22%-ni. Lisaks kaotatakse äriühingute regulaarselt jaotatava kasumi puhul kehtiv 14% soodustulumaksumäär ja sellega seoses ka füüsilisele isikule makstud dividendidelt kinni peetav 7% tulumaks. Krediidiasutuste avansiliste maksete määr tõuseb 14%-lt 18%-ni.
Täiendava info tulumaksuseaduse muudatuste ja menetluse kohta riigikogus leiab SIIT
Alkoholi-, tubaka-, kütuse- ja elektriaktsiisi seaduse muudatused
- Aastatel 2024–2026 tõuseb nii alkoholi- kui ka tubakaaktsiis igal aastal viis protsenti. Tubakatoodete aktsiis koosneb fikseeritud ja proportsionaalsest määrast. Muudatus puudutab üksnes fikseeritud aktsiisimäära tõusu.
- Alates 1. jaanuarist 2025 on eriotstarbelise diislikütuse aktsiis 21 eurot 100 liitri kohta. Sellega tühistati eriotstarbelise diislikütuse varem kavandatud aktsiisitõus. Samas jäi muutmata juba enne seda vastu võetud muudatus, millega tõstetakse järgnevatel aastatel kuni 2026. aastani ka elektriaktsiisi.
Täiendava info seaduse muudatuste ja menetluse kohta riigikogus leiab SIIT
Hasartmängumaksu seaduse muutmise seadus
- 1. jaanuaril 2024 tõuseb hasartmängumaks 1278,23 eurolt 1406 euroni ühe mängulaua kohta ning 31,95 eurolt 32 euroni ühe osavusmängu mänguautomaadi kohta.
- 1. jaanuaril 2024 maksustatakse hasartmängud, millele kehtib 18% maksumäär, 22% maksumääraga ja hasartmängud, millele kehtib 5% maksumäär, 6% maksumääraga.
- 1. jaanuaril 2026 tõuseb 6% maksumääraga maksustatavate hasartmängude maksumäär 7%-ni.
Täiendava info hasartmängumaksu seaduse muudatuste ja menetluse kohta riigikogus leiab SIIT
Riigikohtu lahend - Nõudest loobumist võib käsitleda kui kingitust
Lahendis nr 3-20-326/32 selgitas riigikohus, et seotud isikutele antud laenunõuete mahakandmist võib ka käsitleda kui kingituse tegemist. Maksuhaldur oli menetluse käigus tuvastanud, et ettevõte oli andnud seotud isikule laenu ning hiljem laenunõude maha kandnud. Samas ei olnud võimalik tõendada, et ettevõte oleks üritanud laenu tagasimaksmist nõuda.
Maksuhaldur jõudis seetõttu järeldusele, et kuna tegemist on seotud isikule antud laenuga ning ettevõte ei ole üritanud kuidagi laenu tagasi saada, siis on tegemist kingitusega, mida maksustatakse tulumaksuseaduse § 49 lõike 1 alusel.
Madalamates kohtuastmetes tehtud menetlusnormide rikkumise tõttu ei langetanud riigikohus asjas lõplikku otsust, vaid saatis asja uueks arutamiseks halduskohtule. Küll aga leidis riigikohus, et varalisest õigusest tasuta loobumist loetakse vastavalt võlaõigusseaduse § 259 lõikele 1 kingituseks. Seega on laenu tagasinõudmisest loobumine põhimõtteliselt käsitatav kingitusena, kui selle eesmärk oli laenusaajat rikastada. Kui laenu tagasinõudmine pole aga objektiivselt võimalik, ei ole õige pidada sissenõudmistoimingutest loobumist kingituse tegemiseks, tingimusel et laenuleping oli tegelik ehk laenu saanud ettevõttel oli piisavalt vara ning ka laenuandja soovis laenu tagastamist.
Riigikohtu lahendiga on võimalik tutvuda siin