Majanduse taastumine on toonud kaasa erakordse aktiivsuse Eesti ettevõtete ostu-müügi tehingute ja finantseerimise turul

Kolmanda kvartali seisuga on 2021. aasta jooksul Eesti ettevõtlusmaastikul nähtud pea miljardi euroseid ettevõtte väljaoste rahvusvaheliste investorite poolt, iduettevõtete jätkuvat võimekust kaasata miljoneid eurosid ja omamoodi investeerimisrallit kohalikul börsil. Seda kõike aitavad lahti mõtestada KPMG spetsialistid Dmitri Ševoldajev, Helen Veetamm ja Triin Ahlberg.

Mergermarketi andmete põhjal on 2021. aasta kolmanda kvartali seisuga Eesti ettevõttega seoses tehtud 38 ostu-müügi tehingut, mis on 138% ja 73% rohkem kui vastavalt 2020. ja 2019. aasta kolmanda kvartali seisuga. Kuigi mitmete tehingute puhul ei avalikustatud selle väärtust, on tõenäoline, et 2021. aasta tehingute koguväärtus võib küündida kahe miljardi euro lähedale või isegi sellest üle. “Suurimad tehingud, mida peaks eraldi mainima on Soome energeetika kontserni Fortumi Balti äriüksuste müük Šveitsi Partners Groupile ligikaudu 900 miljoni euro eest, Graanul Investi 80% osaluse müük USAs tegutsevale rahvusvahelisele varahaldusettevõttele Apollo Global Management (tehingu väärtus ei avalikustatud, kuid eeldatavasti ühe miljardi euro lähedal) ja Tallinna Vee väljaost Tallinna Linna ning OÜ Utilitase poolt ligikaudu 100 miljoni euro eest,“ loetles KPMG Baltics M&A valdkonnajuht Dmitri Ševoldajev.

KPMG

Programmeerimisettevõtted peavad hoidma ambitsiooni: kasvada, laieneda, investeerida

Programmeerimisvaldkonna ettevõtted on näidanud esimeses kolmes kvartalis võimsat kasvu. Olemasolevad andmed lubavad arvata, et 2021. aaasta kujuneb sektori ettevõtetele edukaks. Sektori ettevõtete arv, koondkäive, töötajate arv, tööjõumaksud, käive töötaja kohta ja kuu keskmine töötasu jätkavad kasvu ka kolmandas kvartalis. Samas on näha esimesi märke kasvu aeglustumisest– kasvunumbrid on oluliste mõõdikute lõikes väiksemad kui teises kvartalis. Tõsi, erinevused on väikesed ja seetõttu ei tasu neid üle tõlgendada. Suure tõenäosusega mängib kolmanda kvartali väiksema kasvu osas rolli ka suve-puhkuste periood. Seega ei oleks üllatav kui aasta neljas kvartal tooks rekordilise kasvu ülejäänud aasta võrdluses.

Sektori pikaajaline prognoos on endiselt positiivne. Pandeemiast kantud vajadus uuendada ärimudeleid ja likvideerida digitaalset võlga tähendab, et kliendid vajavad abi veel mõnda aega. Jätkuvalt on teemaks digimuutus, küberturvalisus, protsesside parendamine ja suurandmete rakendamine

KPMG

Kas külm talv esitab Euroopa energiapoliitikale väljakutse?

Kõrged elektrihinnad tõid energiamüüjatele häid majandustulemusi, kuid ka lööke allapoole vööd. Energia-hinnad on kerkinud juba mitu kuud ning kõige pingelisemad saavad olema talvekuud.
Kuna eelmine aasta ja selle aasta esimene poolaasta tõid kaasa mitmel korral lausa negatiivsed elektrihinnad tekkis teatav ootus, et suvel hinnad langevad veelgi, sest uued lisandunud päikese-pargid toodavad ohtralt ja võinuks elektrihinda päevasel ajal alla suruda. Ometi on juunist alates seis olnud sootuks vastupidine – nägime eelneva aastaga võrreldes pea kahekordset ja septembris juba kolmekordset hinnatõusu.

Kust ikkagi tulid kõrged elektrihinnad?

Põhjuseid on siin mitmeid. Euroopa sõltub palju tuuleparkide ja Skandinaavia hüdroelektrijaamade toodangust. Pikaaegne ja stabiilne kõrgrõhkkonna ilm Euroopa kesk- ja idaosas, sh Skandinaavias ja Taanis, pakkus küll rohkelt päikest, kuid samas sademe- ja tuulevaest ilma. See tõi paratamatult kaasa olematu tuuleenergiatoodangu ja pärssis Skandinaavia hüdroelektrijaamade tootlikkust.

Negatiivsus kurnab Eesti puidutööstureid, märgata on väsimise ja loobumise märke

Eesti ekspordi ühe alustala, puidutööstuse käekäiku iseloomustavad ühelt poolt head majandustulemused, ent teisalt valdkonna eba-kindlusest kantud riskitegurid, kirjutab KPMG Balticsi tegevjuht ja vandeaudiitor Andris Jegers. Koroona-pandeemiast ei ole puutumata jäänud ka puidutööstuse ettevõtted, kuid kriisi enda mõju 2020. a. tulemustele oli väiksem, kui kevadel algselt kardeti. Kvartaalseid tulemusi analüüsides paistavad silma päris suured kõikumised nii sektori koondkäibes kui ka koondkasumis. 2020. aasta teises kvatalis, kui võis eeldada, et koroonapandeemia põhjustab suurt ebakindlust nii sisetarbimises kui ka väliskaubanduses, tegutsesid puidutööstuse ettevõtted hoogsalt edasi kasvava sisetarbimise toel. Koroona-pandeemia mõju jäi puidutööstussektorile kardetust väiksemaks ka seetõttu, et sektor kasutas hästi ära oma tugevusi, milleks on kohalik väärtusahel, mis ei sõltu impordist, hajutatud eksporditurud ning kõrge automatiseerituse ja digitaliseerituse tase, mis on taganud töötajatele ohutu töökeskkonna ning tootmise jätkumise ka koroonaviiruse tingimustes.

Ettevõtetel on jätkuvalt võimalus taotleda EAS-is toetust digitaliseerimise edendamiseks

EAS-i võimaldatud toetusmeetme andmise eesmärk on toetada digitaliseerimise teekaartide koostamist, seeläbi suureneb ettevõtja teadlikkus oma ettevõtte digitaliseerituse hetkeolukorrast ning võimekus parendustegevuste abil tõsta oma toodete ja teenuste lisandväärtust.

Digitaliseerimise teekaart on ettevõtja strateegiline dokument, millega antakse hinnang digitaliseerimise mõjule, eesmärkide saavutamiseks vajalikele investeeringutele, nende tasuvusele ja ajakavale. Digitaliseerimise teekaart toob välja tehnoloogiliste protsesside kitsaskohad, mis on sisendiks lahendust loovatele arendajatele. Digitaliseerimisega võtab ettevõtja kasutusele senisest ulatuslikumalt digitaalsed tehnoloogiad ja seda toetava innovaatilise ärimudeli. Digitaalsed tehnoloogiad on tehnoloogiad, mis võimaldavad ülekandeprotokollide ja standardite abil luua läbipaistvuse ja usalduse ning seeläbi kontrollida ühendatud seadmeid ja nendes liikuvaid andmeid.

Maksimaalne toetus projekti kohta on 15 000 eurot, üldjuhul 50% projekti maksumusest

KPMG

ELi uus direktiiv paneb enamikule ettevõtetele kestlikkusaruandluse kohustuse

Euroopa Komisjon esitles 2021. aasta aprillis ulatuslikku Euroopa jätkusuutliku rahastamise paketti. Muu hulgas tutvustati äriühingute kestlikkusaruandluse (ingl Corporate Sustainability Reporting ehk CSRD) direktiivi eelnõud. Direktiiv laiendab tunduvalt nõudeid tegevusaruandes esitatava kestlikkusteabe kohta ning kehtestab sellise teabe auditeerimise kohustuse.
Ettepaneku kohaselt hakataks uut direktiivi kohaldama juba alates 2023. majandusaastast. Kui direktiiv samal kujul vastu võetakse, peaksid ettevõtted tegema selle rakendamiseks ettevalmistusi juba 2022. aastal.

Milliseid äriühinguid ettepanek mõjutab ja millises ajaraamis?
Juba mõnda aega on auditeeritavad ettevõtted pidanud tegevusaruandes kirjeldama oma tegevusega kaasnevaid olulisi keskkonna- ja sotsiaalseid mõjusid. Üle 500 töötajaga börsiettevõtted on lisaks sellele pidanud avalikustama teavet personalijuhtimise, inimõiguste järgimise ja korruptsiooni vastu võitlemise kohta. Uue direktiivi kohaselt laieneks kestlikkusaruandluse kohustus alates 2023. aastast kõikidele suurettevõtetele. Väikesed ja keskmise suurusega ettevõtted peaksid rakendama uusi aruandlusnõudeid alates 2026. aastast.

KPMG