Globaalsed riskikapitalituru trendid: kolmandas kvartalis tehti tehinguid rekordilise 145 miljardi euro eest

KPMG Venture Pulse raporti järgi oli selle aasta kolmas kvartal globaalselt tehingutes kõige suuremate tehingumahtudega. Kokku tehti tehinguid üle 145 miljardi euro eest. See on umbes 86 miljardit eurot rohkem, kui aasta varem. Ka Euroopas on kolm viimast kvartalit olnud suurimate riskikapitali investeeringute mahtudega läbi ajaloo. Kolmanda kvartali tulemusi analüüsivad KPMG spetsialistid Helen Veetamm, Triin Ahlberg ja Dmitri Ševoldajev.

Lähitulevikku kommenteerides tõi Ahlberg välja, et Euroopas on KPMG analüüsi järgi olnud järjest kolm rekordkvartalit ning võib oodata, et see jätkub veel mõnda aega samamoodi. Ševoldajev lisas, et ka Euroopa riskikapitalifondide viimaste aastate kapitali kaasamise võime viitab sellele, et lähiajal ei ole oodata suuremat suunamuutust. Euroopa Venture Capitali fondid on 6 aasta järjest kaasanud üle 15 miljardi euro ning sel aasta saavutati seda juba ainuüksi esimese kolme kvartaliga. Kui arvestada ka seda, et riskikapitaliinvesteeringute osas näitavad üles üha suuremat huvi ka seda investeeringuklassi vältinud investorid, nt pensionifondid, siis kapitalipuudust lähitulevikus ei tohiks esineda.

KPMG

ESG taksonoomia – kas tekib üks standard?

Ühiste ülemaailmsete aruandlusstandardite ja mõõdikute otsimine on hoogustunud ning aruteluga on liitunud järjest rohkem jurisdiktsioone. Kas tekib üks globaalne aruandlus-standardite ja mõõdikute kogum? Edusamme on tänaseks tehtud, kuid minna on veel pikk tee. Mida üksikasjalikumaks standardid ja reeglid ühes jurisdiktsioonis muutuvad, seda raskem võib olla teistel nendega ühtlustada. Igas etapis tuleb leida tasakaal detailide ja paindlikkuse vahel. Reguleerivad asutused ja standardite kehtestajad peavad olema teadlikud oma volituste ületamise ja kapitalivoogude ülereguleerimise ohust. Tööstus nõuab miinimumstandardite selgitamist, et aidata kaasa kapitali liikumisele süsinikdioksiidimahukatesse arenevatesse majandustesse, mis ei suuda veel saavutada ülemaailmseid ega Euroopa standardeid ja mis vajavad kapitali, et minna kiiresti üle jätkusuutlikule tulevikule.

Basel 4 – viimased ettevalmistused

Baseli komitee 1.01.2023 Basel 4 rakendamise tähtaeg läheneb kiiresti ning pangad on info ootel, mida neilt EL-is, Ühendkuningriigis ja USA-s täpselt nõutakse. Reguleerivad asutused jäävad lõplike reformide lõpuleviimise vajaduse osas endale kindlaks, kuigi mõned pangad on seadnud ajastuse kahtluse alla. Rakendamine on pandeemia tõttu juba korra edasi lükatud ja võib regulatiivsete protsesside tõttu lükkuda veelgi. 6. juulil 2021 avaldas Baseli pangajärelevalve komitee (BCBS) oma esialgse hinnangu elluviidud Baseli reformide tõhususe kohta COVID-19 pandeemia ajal. Aruandes leiti, et reformidega nõutud kõrgema kvaliteediga kapitali- ja likviidsustase on aidanud pankadel šokimõju leevendada. Nagu eelmiste kuude jooksul on paljudes avalikes esinemistes ja ka tööstusfoorumitel öeldud, oleks pangandussüsteem 2008.a. finantskriisi järel palju suurema pinge all, kui poleks saadud õppetunde arvesse võetud ja mis kõige tähtsam, nende järgi ka  tegutsetud.

KPMG
KPMG

Surve kasvab: juhtivate kindlustusandjate tagasiside IFRS 17 rakendamisel

Vähem kui kolm kuud on jäänud IFRS 17 jõustumiseni ning pinge kasvab. KPMG on uuendanud juhtivate kindlustusandjate valmisoleku võrdlusuuringuid, keskendudes 25 ülemaailmsele kindlustus-andjale, kellel on IFRS 17 rakendusettevalmistused kestnud juba mitu aastat. Võrreldes varasema uuringuga on muretsemise tase märgatavalt suurenenud, palju on veel teha, reguleerivad asutused muutuvad üha nõudlikumaks, ettenägematud kulud on ära kasutatud, ettevõtete juhtimine on endiselt keeruline ja potentsiaalsed tõrkepunktid on mitmekordistunud. Süsteemide integreerimise testimine võtab kauem aega, kui paljud esialgu eeldasid, mis omakorda nõuab suuremat sisendit meeskonna võtmeliikmed ning ressursivajadused muutuvad kriitiliseks.

KPNG

Krüptovarad, MiCA ja DLTR – mida peaks nende kohta teadma?

Digitaalse rahanduse ümberkujundamine, krüptovarad, hajusraamatu tehnoloogia (Distributed Ledger Technology - DLT), need teemad on kogu maailmas tekitanud palju arutelu, elevust ning ka vaidlusi. ELi ja paljude liikmesriikide seadusandjad on veendunud, et krüptovarade kiire areng ja nendega seotud riskid ning DLT kasutamine finantssektoris nõuavad õiguskindlust ja üksikasjalikku regulatsiooni, mis oleks otsekohaldatav kogu ELis.

Eelmise aasta 24. septembril võttis Euroopa Komisjon vastu digirahanduse (DigFin) paketi, mis sisaldab digirahanduse strateegiat ning õigusaktide ettepanekuid krüptovarade ja digitaalse vastupanuvõime kohta, eesmärgiga säilitada ELi finantssektori konkurentsivõime ja võimaldada tarbijatele juurdepääsu innovaatilistele finantstoodetele, tagades samal ajal tarbijate kaitse ja finantsstabiilsuse.

Digirahanduse pakett sisaldab muuhulgas krüptovaraturge käsitleva määruse (MiCA) ja hajusraamatu tehnoloogial põhinevate turutaristute (DLTR) ettepanekuid. Kuigi kõnealuste ettepanekute menetlemine ja seadusena vastuvõtmine võtab ELi keerukas masinavärgis aega (sh määruste rakendamiseks puudub hetkel konkreetne ajakava), oodatakse, et see peaks juhtuma lähima paari aasta jooksul.