close
Share with your friends

Riiklik kasinus ja laenamine pole vastandid

Kasinuse ja laenamise üheaegne rakendamine õigel ajal, õiges kohas ning õiges mahus on kunst – Eesti kubiseb näidetest ja võimalustest, kirjutab Äripäeva korraldatud arvamusliidrite usutluses KPMG partner ja nõustamisteenuste juht Hanno Lindpere. Legend ratsionaalselt mõtlevast majandusinimesest ei taha kuidagi mõraneda. Majandusteadvus (mitte teadus) pole veel jõudnud nietzscheaanliku tõdemuseni Adam Smithi / Ricardo/Keynesi/Friedmani surmast. Kriiside lahendamiseks tuleb küsida, mida me teame ja mida mitte. Esiteks teame, et otsustajad tuginevad kogemusele ja teiseks, et mõtlemine tarbib disproportsionaalselt palju energiat, mistõttu kasutame reeglina heuristikaid analüüsi asemel. Mõlemad asjaolud juhivad meid valede otsusteni.

Loe lähemalt põnevast arutelust, miks kasinuspoliitika oli viga, miks riigid reserve ei kogu ja mida ikkagi teha koroonakriisis.

Uus võimalus tarbida rohelist ja odavamat elektrit nüüd ka kogukonnas

Seoses uue Euroopa Liidu direktiivi 2019/944 ülevõtmisega saavad inimesed juba sel aastal asutada kas väiksemates või suuremates ringkondades energia-kogukondasid, millega saab lõigata nii keskkonnaalast, sotsiaalset kui ka majanduslikku kasu.

Energiakogukondadel on üsna lai ampluaa ning need hõlmavad mitmeid tegevusi, nagu näiteks elektri tootmine, jaotamine, tarnimine, tarbimine ja salvestamine, aga ka energiatõhusus ning elektrisõidukite laadimisteenused.

Kuigi energiakogukonna regulatsioon pidi olema Eesti õigusmaastikule üle võetud juba eelmise aasta lõpus, ei ole seaduseelnõu tänaseks veel paraku Riigikogu menetlusse jõudnud. Sellegipoolest tõdes advokaadibüroo KPMG Law jurist Marleen Kohl, et juba täna võiks hakata energiakogukondade loomise võimalusele mõtlema. “Kõigepealt tuleb leida naabruskonnast üles kaasamõtlejad, kes oleksid sellise kogukonna loomisest huvitatud,” sõnas Kohl. Energiakogukonnaks võib olla nii linna- kui maapiirkond, hõlmates kas paari maja, korteriühistuid või lausa terveid külasid.

Üle poole küberrünnakutest on suunatud väike-ettevõtetele: kuidas ennast kaitsta?

Andmeleketest ja küberrünnakutest lugedes mõtlevad inimesed tihtipeale ainult suurte ettevõtete peale. Tundub justkui loogiline, et rünnatakse neid, kellel on on palju väärtuslikke andmeid, olgu selleks töötajate või klientide isikuandmed – krediitkaartide numbrid, info tehingute kohta, kasutaja-nimed ja paroolid või hoopis ärisaladuste alla liigituv info. Tegelikkus on pisut teistsugune. “Väga levinud on seisukoht, et küberturvalisus on eksklusiivselt vaid suurettevõtete mure. Ei tajuta, et väiksemad ettevõtted ja start up'id võivad olla kellegi sihikul,” sõnas KPMG uute ärisuundade juht Marek Mühlberg.

Uuringute kohaselt on lõviosa rünnakutest suunatud just väikese- ja keskmise suurusega ettevõtete (VKE) pihta. Suurbritannia kindlustusfirma Towergate Insurance andmetel sattusid 2019-2020 küberrünnaku ohvriks keskmiselt 46% kõikidest ettevõtetest, kuid väikese ja keskmise suurusega firmade puhul oli osakaal lausa 65%. Samuti toodi välja, et 68% VKE-des ei ole paika pandud protokolle küberturvalisuse tagamiseks.

Pilvepõhised lahendused müügi- ja ostumahtude planeerimiseks

Paljukiidetud masinõpe on edumeelne kaasaegne tööriist, mida andmeanalüütikud kasutavad riskide ja võiduvõimaluste hindamiseks. Kuid andmeanalüütiku tööriistakastis on masinõpe samas üheks keerulisemaks, kapriissemaks ja rohkelt seadistamist nõudvaks. Ebameeldiv on ka see, et andmeanalüütik, kes seda prognoosimeetodit kasutab, ei saa olla tulemuses kindel kuni viimasedki seadistused on lõpuni tehtud. Alles seejärel selgub, kas väljaehitatud mudel on võimeline oodatud tulevikku – nõudlust, pakkumist, hinda – ennustama. Kui vajalikud ettevalmistused on juba tehtud ja aega on kulutatud, mõjub avastus, et mudel ei tööta ja tuleb ümber ehitada, demotiveerivalt. Üheks paljudest valdkondadest, kus masinõpet kasutatakse, on nõudluse ennustamine. Kui tegemist on ettevõttega, kes sõltub nõudlusest, tarnetest ja peab oma sisendeid planeerima, on masinõpe heaks võimaluseks turu ootustele vastata. Kui küsite, kas eepool just ei väidetud, et see tehnika on keeruline? Et keerukusega toime tulla, tulevad appi pilveplatvormide automatiseeritud masinõppe lahendused.

COVID tõi 6-kuuga kaasa tehnoloogilise hüppe, mis oleks muidu võtnud aastaid

Igal aastal viib KPMG ülemaailmselt läbi uuringu erinevate ettevõtete IT-juhtide seas. Möödunud aastal keskendus uuring mõistagi suuresti sellele, kuidas COVID-19 ettevõtete käekäiku mõjutanud on ning millised on tänased digi- ja IT-alased väljakutsed. Väljakutsetest rääkides ei saa kuidagi vaadata kõrvale asjaolust, et 2020. aasta möödus paljude ettevõtete jaoks suuresti kodukontoris.

Viimase uuringu üheks järelduseks oligi see, et suurettevõtetest ja firmade rahvusvahelisest võimekusest rääkides tuli COVID-19 kriisi tõttu eriti teravalt esile, kui paindlikult ettevõtted oma IT-infrastruktuuri üles on ehitanud.

“Kui kiiresti oled võimeline reageerima nii kahanemisele kui ka kasvule? Kuidas leida sisemisi ressursse ja vähendada kulusid? Need on küsimused, millele tuli tippjuhtidel koroonakriisi tõttu väga kiiresti vastuseid leidma hakata,” rääkis KPMG juhtimisnõustamise ja tehnoloogia valdkonna juht Tarmo Toiger.