close
Share with your friends

Nõustamisettevõtte KPMG globaalne IT-juhtide uuring näitas, et 2020. aasta oli kõige keerulisem tööstussektorile. Lisaks koroonapandeemiale raputas tootmissektorit halvenenud geopoliitiline kliima, mis halvas paljude ettevõtete ligipääsu turgudele ja kriitilise tähtsusega tarneahelatele. Pandeemia ja pinged rahvusvahelistel turgudel on suunanud tööstussektori senisest agaramalt otsima võimalusi IT-lahendustest, mis aitaks ettevõtetel kriisidele paremini vastu pidada.

Pandeemiaga kahanes märkimisväärselt nõudlus paljude kaupade järele, mis tekitas tõrkeid tarneahelates ning lisaks ilmestasid möödunud aastat ka mitmed riikidevahelised pinged, mis panid tööstussektorite pingetaluvuse proovile, näitas KPMG 2020 CIO Survey. Ettevõtete taastumine sõltub suuresti sellest, kui kiiresti väljume pandeemiast ning kas ja millised saavad olema selle pikaajalised tarbijate ja ettevõtete käitumisele – näiteks kas tarbime ja reisime samamoodi, nagu varem, või on mõningad muutused püsivama mõjuga?

Kriisid paljastasid nõrkused tarneahelates ning tõid tööstusesse paradigmamuutuse

Kriisiaastast kõige enam mõjutatud ettevõtete puhul saab uuringu hinnangul määravaks võtmetähtsusega turuanalüütika rakendamine pikaajaliste strateegiliste otsuste tegemisel, mistõttu on investeeringud digitransformatsiooni saanud esmatähtsaks. Küsitluses osalenud globaalse haardega ettevõtete IT juhid on seadnud oma prioriteediks organisatsiooni paindlikkuse ja kohanemisvõime tõstmise, mis eeldab muuhulgas organisatsiooniüleselt integreeritud süsteemide, protsesside ja andmetöötluse kohaldamist – ökosüsteemi, mis hõlmab kõike tootmisest kuni müügi- ja juhtimistasemeni välja.

Kriis tõi teravamalt esile ka nõrkused tööstuse tarneahelates, mis olid tugeva surve all juba enne kaubandussõdasid ja pandeemiat. Selle tulemusel on täheldada teatavat paradigmamuutust, kus riskide maandamise nimel liigutakse globaliseerunud tarneahelatelt sihipäraselt tagasi kohaliku või regionaalse tootmisvõimekuse kasvatamisele, eriti kriitilise tähtsusega tööstusharudes. „Õigeks ajaks“ põhimõte tootmissektoris on asendumas „igaks-juhuks“ lähenemisega, ning keskendutakse sellele, et toota parajas mahus, paraja suurusega tootmisüksustes ning õiges asukohas, sest nii saavad ettevõtted tagada tegevuskindluse kriisis ning kontrollida paremini püsikulude baasi.

Selles paradigmamuutuses on automatiseerimisel ettevõtete juhatuste silmis senisest veelgi olulisem roll, sest automatiseeritud tootmine võimaldab kriisist või šokist tingitud nõudluse äkilise muutumise korral kiiresti reageerida ning optimeerida ressursikulusid. Tootmissektoris on selline võimekus seda olulisem, et suure osa kuludest moodustavadki materjalid ja tootekomponendid. KPMG uuringu põhjal on globaalsete tööstusettevõtete põhilisteks prioriteetideks tootlikkuse tõstmine, kliendi suurem kaasamine ning stabiilse IT võimekuse tagamine.

Äkk-üleminekuga kaugtööle tõusid päevakorda IT-haavatavused

Tehnoloogiavallas keskenduvad rahvusvahelised IT juhid turvalisuse ja privaatsuse tagamisele, kliendikogemuse parandamisele ning infrastruktuuri ja pilveteenuste arendamisele. Paljude tööstusettevõtete hinnangul paljastas pandeemia küberturvalisuse suurima riskina, sest koguni pea pool (47%) tootmisettevõtete IT-juhtidest tajusid kasvavat riski. Siinkohal on oluline mainida, et riskid ei puudutanud juhtide hinnangul siiski ettevõtete tootmispoolt, vaid peamiseks ohukohaks kujunes kolimine kodukontorisse ning sellega kaasnenud haavatavused andmete ja info liikumise osas.

Peamise väljakutsena digitransformatsioonis nähakse andmete tõhusamat kogumist ja kasutamist – nimelt on keerukate tootmis- ja tarneahelatega ettevõtetes andmed laiali paljudes eri süsteemides, struktureerimata kujul ning eri formaatides. Seepärast ongi oluline kaasata kompetentsi, mille toel tõhustada andmekasutust ettevõtete strateegilises otsustusprotsessis.

Tööstusettevõtete 4 taastumistsenaariumit

KPMG uuring toob ühtlasi välja 4 üldist stsenaariumit, mis kirjeldavad ettevõtete taastumist pandeemiast. Need stsenaariumid sõltuvad peamiselt sellest, kuivõrd tundlik oli tööstusharu pandeemiale ning milline oli konkreetse ettevõtte vastupanuvõime.

  • 37% ehk lõviosa ettevõtetest on läinud taastava transformatsiooni teed – need ettevõtted vajavad taastumiseks pikemat perioodi, sest taastumine eeldab suuremat kapitalireservi oma ärimudeli muutmiseks selliselt, et see vastaks kriisis jäädavalt muutunud tarbijakäitumisele.
  • 36% ettevõtetest on kohandatud argiäri stsenaariumis – need ettevõtted kannatasid ajutiselt piirangute tõttu, kuid nende toodang on suuresti argine esmatarbekaup, mille nõudlust pandeemia pikas perspektiivis ei mõjuta.
  • 16% ettevõtetest lõikasid kriisist kasu ning on saanud tugeva kasvutõuke – need on siis peamiselt tööstused, mille jaoks on COVID-ist mõjustatud tarbijakäitumine olnud kasulik. Nende ettevõtete ümber koguneb uusi kliente ja investoreid ning äri näitab kiiret kasvu.
  • 11% tootmisettevõtetest on enda hinnangul radikaalses taaskäivitusfaasis – nõudlus nende teenuste või kaupade järele sai kriisides tugeva löögi ning nende võimekus pikaajalist mõõna üle elada või digitransformatsiooni käivitada on küsitav.

Tööstuse puhul tuleb silmas pidada, et igasuguste tehnoloogiate kohaldamine ja vajalikud ümberkorraldused on aja- ja rahakulukamad võrreldes paljude teiste sektoritega. Seetõttu vajavad uuendused kas toekamat investeeringut, tootmistõhususe äkilist tõstmist või tuntavaid kärpeid. Samas kinnitas KPMG uuring, et tööstusettevõtted, mis olid teinud vajalikke investeeringuid oma IT-struktuuridesse juba varasemalt, olid kriisis oluliselt vastupidavamad.

Tarmo Toiger

Juhtimisnõustamise ja tehnoloogia valdkonna juht
KPMG Baltics OÜ

Marel Mühlberg

Uute äride valdkonnajuht
KPMG Baltics OÜ