Suurt osa eraisikute vahelistest tehingutest ei maksustata. Enamjaolt on see õigustatud, kuid leidub rida tehinguid, mis toovad kaasa ka maksukohustuse, seda kas kauba müüjale, teenuse osutajale või eraisikust tööandjale. Seetõttu tuleks eraisikute vahelistes tehingutes esmalt selgeks teha, millised on tehingu eesmärgid ning millised kohustused nendega kaasneda võivad. Antud artikkel käsitleb valitud olukordi, mil eraisikute vahelisi tehinguid tuleks maksustada.

Sageli leiame oma kodudest tarbeesemeid, mis on oma otstarbe täitnud ning seejärel toanurka või riiulisse seisma jäänud. Tihti soovime nendele asjadele, nt mõne internetiplatvormi abiga, uusi omanikke leida. Selliselt läbiviidud müügitehinguid käsitletakse isiklikus tarbimises oleva kauba müügina, millelt saadud kasu, tulumaksuga ei maksustata ega deklareerita. 

Erinev on olukord siis, kui eraisik ostab kaupa ning müüb selle edasi. Sellise tegevuse puhul tuleks arvestada võimalike maksukohustustega. Kui tegemist on ühekordse ettevõtmisega, võib tulumaksuga maksustada vara võõrandamisest saadud kasu. Teatud hetkest võib sedalaadi tegevust pidada ka ettevõtluseks, millelt teenitud tulu on samuti maksustatav. 

Ene Liis

Nooremmaksunõustaja

KPMG Baltics OÜ

E-post

—Lihtsustatult öelduna loetakse ettevõtluseks olukorda, kus eraisik tegeleb kaupade müügiga kasumi teenimise eesmärgil. Seega olukorras, kus eraisik soetab korrapäraselt (välisriigist) kaupa ning seda hiljem, näiteks mõnel veebiplatvormil (Facebook Marketplace, Yaga, okidoki, osta.ee vms), kallimalt edasi müüb on tegemist ettevõtlusega, millest saadav tulu maksustatakse. Samuti tuleks tulu deklareerida siis, kui mitmelt eraisikult kogutakse ühistellimuse näol kokku ostusoov ning  tellija ise saab selle vormistamise ja vahendamise eest tasu.

—Kui isiku tegevus mingil põhjusel ettevõtluseks ei kvalifitseeru, peaks siiski meeles pidama, et ka ühekordsest kauba edasimüügist saadud kasu on üldjuhul maksustatav.

Erinevates portaalides või sotsiaalmeedia kanalites võib tihti märgata kuulutusi, kus inimene otsib oma perele appi lapsehoidjat või koduabilist ehk teisisõnu soovib eraisik palgata endale töötajat. Maksustamisel loetakse füüsiline isik tööandjaks juhul, kui ta on sõlminud töölepingu teise füüsilise isikuga ning maksab talle töötasu. Tulumaksuseaduses on reguleeritud, kes peavad tulumaksu kinni pidama ning mis väljamaksetelt seda teha tuleb. Seaduse kohaselt on  füüsilisest isikust tööandja (va FIE) kohustatud töölepingu alusel makstud palgalt kinni pidama tulumaksu, töötuskindlustusmakse ning kui töötaja on kogumispensioni kohustatud isik, siis ka II samba kogumispensioni makse. Lisaks on eraisikust tööandjal kohustus tasuda sotsiaalmaks ning tööandja töötuskindlustusmakse. Siinjuures tasub ära märkida, et töövõtu-, käsundus- või muu võlaõigusliku lepingu puhul eraisikust tööandja tulumaksu kinni pidama ei pea, vaid tulumaksu deklareerimise ja tasumise kohustus tekib tulu saajal endal. Samas tuleb tähele panna, et sotsiaalkindlustusmaksete tasumise kohustuse täitmine jääb siiski töö tellijale. Maksu- ja Tolliametis ei pea ennast tööandjana eraldi registreerima kui rahvastikuregistri järgi on eraisik kantud maksukohustuslaste registrisse, küll aga tuleb töötamise registris (TÖR) registreerida oma töövõtja. Arusaadavalt on eraisikust tööandja jaoks kõikide loetletud kohustuste täitmine märkimisväärne koormus. Üheks lahenduseks on teenuste ostmine FIE-delt või äriühingutelt, kus maksude tasumise eest vastutab alati töövõtja. Teisest küljest ei pruugi muidu hea lapsehoidja või koduabiline olla huvitatud ettevõtlusega kaasnevast aruandluskohustuse täitmisest ning siis võib tööandja paluda töövõtjal avada ettevõtluskonto.

Alates 2019. aasta algusest on eraisikutel võimalus avada spetsiaalne pangakonto (praegu on see võimalik vaid LHV pangas), mis võimaldab teenitud tulult maksud tasuda automaatselt. Ettevõtluskonto on mõeldud maksukohustuse lihtsustatud täitmiseks eraisikute vaheliste teenuste või era- või juriidiliste isikute vaheliste kaupade müügist teenitud tasult. Konto avamist võiks kaaluda isik, kes osutab teistele eraisikutele teenuseid, millega ei kaasne otseselt kulusid, või kes müüb era- ja juriidilistele isikutele kaupu, mis on näiteks enda valmistatud, kasvatatud või korjatud. Konto avamisel ei pea töövõtja muretsemata töötamise registreerimise, raamatupidamise aruannete ja igakuiste maksudeklaratsioonide pärast ning ka tööandja jaoks on tegemist mugava lahendusega.

Eraisikute vaheliste tehingute puhul jääb maksustamise aspekt sageli tagaplaanile. Kuna maksuamet pöörab eraisikute vahelise ettevõtluse maksustamisele üha enam tähelepanu, tuleks antud maksukohustus oma ärimudelisse sisse arvutada.