Ettevõtetel, kel puudub kliimaneutraalsuse strateegia, on lähiaastatel järjest keerulisem püsida konkurentsis samas kui Euroopa Liidu ambitsioonikad keskkonnaeesmärgid loovad üha uusi võimalusi uuteks edulugudeks energiasektoris. USA taasühinemine Pariisi kliimaleppega tähendab omakorda seda, et kliimaneutraalsuse eesmärkidel põhinev konkurents pole pelgalt kohalik või regionaalne, vaid globaalne trend.

Riik veab rohepööret kahe veduriga

Euroopa Liidu kliimaeesmärgid on ülimalt ambitsioonikad ning detsembris leppisid Euroopa Liidu juhid kokku 2030. aastaks CO2 heitmete vähendamises varasema 40% aseme uue ja kõrgema eesmärgi 55% (võrreldes 1990. aastaga). Ambitsioonikad eesmärgid seavad riigi küsimuse ette: kuidas nende eesmärkide täitmine tagada? Et riigi peamisteks poliitilisteks stiimuliteks majanduse suunamisel on maksupoliitika ja toetused, võimegi lähiaastatel oodata muudatusi mõlemas. Riigi maksupoliitikat kujundavad lähiaastatel lisaks rohepöördele ka koroonaviiruse pikaajalised tagajärjed, nagu näiteks pandeemiakriisi mõjude leevendamiseks tehtud 1,5 miljardi euro suurune võlakirjaemissioon.

Riigi seisukohast on keskkonnatasud üks lihtsamaid võimalusi defitsiidis eelarve turgutamiseks, sest võrreldes paljude teiste maksumeetmetega on siin ka poliitiline risk äärmiselt madal, kuna maksu eesmärk on ju rohelisem ja puhtam tulevik. Väljaande The Times küsitlus ökonomistide seas kinnitas, et just keskkonnatasud on koht, kus riigid eelarvesse lisatulusid otsivad, kuna sellega kaasneb ka kliimaeesmärkide täitmine ning emotsionaalselt on sellised maksud oma põhimõttelt ühiskonnale vastuvõetavamad. Lisaks uuendab Euroopa Liit käesoleval aastal saastekvootide süsteemi põhimõtteid, mistõttu on oodata nõuete karmistamist ning ei saa välistada, et kvoodisüsteemi haare sektorite lõikes laieneb. 

Positiivse stiimulina toetab riik lähiaastatel taastuvenergiat mitmete toetusmeetmetega ning järgmise kolme aasta jooksul on vähempakkumistega oodata üle poole miljardi euro uusi investeerimisotsuseid taastuvenergeetikasse. Lisaks on oodata esimesi projekte Euroopa toetustega võimendatud uute tehnoloogiate vallas nagu vesinik ja e-kütused ning laiemalt tulevad kasutusse ka elektribussid- ja autod.

Kliimaeesmärkide saavutamiseks karmistuvad nõuded ja jagatavad toetused panevad koostoimena ettevõtted paratamatult üha tõsisemalt arendama oma jätkusuutlikkuse strateegiat ning investeerima keskkonnajalajälje vähendamisse.

Roheline äristrateegia tagab madalamad laenuintressid

Riigi maksu- ja toetuspoliitika kõrval veab rohepööret ka pangandussektor, mis näitab suunda nii omaenda jätkusuutlikkuse strateegiaga, aga lähtub ka investeeringutes üha enam rohelistest ja jätkusuutlikkuse põhimõtetest. Kõik Eesti suuremad pangad on turule tulnud erinevate laenu- või liisingutoodetega stimuleerides soodsamate intressimääradega keskkonnasäästlike investeeringute tegemist. Ettevõtlussektorit suunavad pangad läbi investeerimispoliitika, mis üha enam välistab märkimisväärsed investeeringud kõrge jätkusuutlikkusriskiga äridesse.

Swedbank on võtnud jätkusuutlikkuse ning keskkonnariskide analüüsi ettevõtete finantseerimisprotsessi igapäevaseks osaks. Äriotsuseid tehes hinnatakse ettevõtte sotsiaalseid ja keskkonnaalaseid mõjusid ning arvestatakse, et kliimaprobleeme eiravad ettevõtted võivad pikemas perspektiivis riskida oma äri konkurentsivõime langemisega ning on seetõttu pangale riskantsem investeering. Samas on Swedbanki hinnangul rohepööre paljude ettevõtete jaoks võimalus tulla turule uudsete tehnoloogiate ja äriplaanidega, mis panustavad võitlusesse kliimamuutusega.

Rohelainele on end häälestamas ka pensionifondid – kui SEB on avaldanud jätkusuutlike investeeringute osakaalu oma pensionfondides, siis LHV käivitas koguni eraldi rohelise pensionifondi, mis suunab varasid ainult ja eksklusiivselt rohelistesse ja jätkusuutlikesse projektidesse.

Rahvusvahelise kogemuse pealt võib öelda, et pankade seisukohast peitub peamine risk finantseeringutest väljumises - näiteks BP teatas juunis plaanist kanda maha 17,5 miljardi dollari mahus varasid pärast seda, kui oli alandanud pikaajalisi nafta ja maagaasi hinnaprognoose. Ükski pank ega investor ei soovi istuda allahinnatud või olematu väärtusega tagatisvara otsas. Seega näeme, et jätkusuutlikkuse strateegia puudumisel võib ettevõte otseselt riskida ka finantseerimisvõimaluste kärbumisega – investorite huvi on leigem, pigem otsitakse väljapääsu keskkonnakahjulikest investeeringutest ning selle tulemusena võib ka laenuraha suhteliselt kallim olla.

Jätkusuutliku ettevõtluse lumepall on juba veeremas

2019. aastal võttis ligi 400 rahvusvahelist ettevõtet eesmärgiks CO2 emissioonide vähendamise ning see saab olema oluline mõjutegur, mis kasvatab paljudes riikides nõudlust roheenergia järele. Ainuüksi Google kinnitas 2019. aastal kuues riigis rohelise energia ostmise lepingud tootmisvõimsusega 1,9 GW, mis on rohkem kui pool Eesti tänasest tootmisvõimsusest. Sarnaselt paljudele teistele riikidele on ka Eestis sõlmitud Tehnoloogiaettevõtete Roheline Lubadus – sellega on liitunud üle 70 ettevõtte, mis on seeläbi võtnud omale kohustuse saada 2030. aastaks täielikult kliimaneutraalseks. Nii-öelda rohepööre pole pelgalt enam majanduskeskne trend vaid paradigmamuutus, mis haarab endaga kõik sektorid ning ühiskonna laiemalt. Energiasektor saab ilmselgelt olema selle paradigmamuutuse epitsentris.

Augustis läbiviidud KPMG uuring enam kui 500 rahvusvahelise energiasektoriettevõtte tippjuhi seas näitas, et suurima riskina nähakse energiasektoris võimaluste realiseerimiseks vajalike talentide leidmist ja hoidmist. Väikeses Eesti majanduses on see efekt uute tehnoloogiate puhul eriti drastiline ning kogemusega inimesi napib. Lisaks on Harward Business Review ja Cone Communications uuringute kohaselt noorema põlvkonna tööturule sisenejate jaoks ettevõtte väärtused ning jätkusuutlikkus tööandja valikul oluliseks argumendiks. Z-generatsioon ei vaatle rohepööret kitsalt majanduslikus kontekstis, vaid globaalse ökosüsteemi jätkusuutlikkuse aspektist. ÜRO globaalse haardega, senise ajaloo suurim kliimaküsitlus näitas, et 69% noortest näevad kliimamuutust kui globaalselt katastroofi.  Seega pole küsimus kas, vaid millal seisab suurem osa siinseid ettevõtteid silmitsi strateegiliste väljakutsetega jätkusuutlikkuse vallas ning juba puhtalt kvalifitseeritud tööjõu mõttes on kiirematel reageerijatel oluline edumaa. 

Energiasektor saab olema kandva rolliga ühiskondlikku rohepöörde realiseerumisel ning usun, et näeme lähiaastatel Eestis mitmeid edulugusid. Kas uus suund saab Eesti energiasektoris hüppelauaks järgmisele ükssarvikule, olemasolevatele tegijatele või hoopis uutele sisenejatele? Tegelikult jagub võimalusi kõigile ning nii ettevõtjad kui riik vajavad tuge ambitsioonikate eesmärkide saavutamisel. Rohepöörde toetamiseks maailma parimate praktikate toomine Eestisse oli muuhulgas üks põhjustest, miks ka KPMG on loonud Eestisse eraldiseisva energiasektori ekspertmeeskonna.