close
Share with your friends

2020. aasta läheb ajalukku ja põhjuseid pole vaja kaugelt otsida. On vähe sektoreid, mis pandeemiast puutumata oleksid jäänud. COVID-19 tõi välja selge digitaalse lõhe ettevõtete vahel, kus on investeeritud digitaalsesse tegevusmudelisse ja kus seda tehtud pole. Twilio koostatud uuringu (2020) kohaselt kiirendas viirus digimuutuse tegevusi seitsme aasta võrra ning kõige olulisemaks väljakutseks ettevõtetele kujunes kliendini jõudmine. Piirangute kehtestamise järel asuti kiirkorras ehitama digikanaleid ja uuendama ärimudeleid. 

Twilio rahvusvaheline uuring tõi ka välja, et vastanud juhtide enamuse (79 protsenti) sõnul on COVID-19 tõttu kasvanud digimuutusega seotud tegevuste eelarved ettevõtetes. 2020. aasta septembris avaldatud KPMG CIO uuringu kohaselt oli IT kulude mediaankasv viis protsenti. Esmapilgul tundub see tagasihoidlik, kuid vastanud ettevõtetest seitsmel protsendil kasvasid tehnoloogilise võimekuse tõstmise kulud 21-50 protsenti. 11-20-protsendiline kulude kasv sai osaks 14 protsendile uuringus osalenud ettevõtetest. See tähendab, et teenusepakkuja vaatest olid kätte jõudnud jõulud – tõsi, mitu kuud varem kui tavaliselt. Vähemalt nii võiks arvata esmapilgul ja uuringuid seirates.

Uute äride valdkonnajuht

KPMG Baltics OÜ

E-post

Tegelik pilt oli keerulisem.

Mitmed ettevõtted ootasid tegutsemise asemel, püüti aru saada, kas olukord on püsiv või ajutine. Skeptiline juhtkond pidurdas digimuutusega seotud tegevusi ja investeeringuid. Protsesside katkemine, nõudluse vähenemine ja ligipääsu kadumine klientidele veensid aga ka kõige jonnakamaid oponente. Rohkelt esines isetegevust, kus ettevõtted üritasid käepäraste toodete ja valmislahenduste abil oma digitaalset tegevusmudelit turule tuua. Kiirustamine ja kokkuhoid päädisid aga mitmete uute väljakutsetega. Näiteks ilmnesid puudujäägid töötajate ettevalmistuses ning andmete turvalisuse tagamises. Möödunud aastat jäävad ilmestama küberrünnakud Eesti riigi IT taristu vastu ja rohked veebipoodide andmelekked – siin on keeruline kedagi süüdistada, sest pandeemia tõi kaasa palju oportunismi ja küberrünnakute arvu kasvu.

Nüüd, kui oleme käsitlenud nõudlust ja kliendivaadet, on paslik vaadata, kuidas nägi välja pilt pakkuja poole peal. Oleks väär väita, et programmeerimise sektor jäi pandeemiast puutumata. Ebakindlus võttis maad kõigis sektorites ja tähendas ajutist konservatiivsust (st. eelarvete külmutamist, kulude kärpimist, restruktureerimist). Ka mitmed projektid pandi klientide poolt pausile või lükati edasi paremate aegade ootuses. Konkurents riigihangete osas muutus pingsamaks ning aina enam hakati vaatama välisturgude suunas – otsiti võimalusi käibeallikaid mitmekesistada ja riske maandada. Viimasest tulenevalt kerkis esile vajadus tootestamise ja strateegiliste partnerluste järele.

Vaadates 2020. aasta majandustulemusi programmeerimise sektoris, võib rahule jääda – aastane koondkäibe kasv oli 15,9 protsenti võrreldes 2019. aastaga. Keskmine töötasu jätkab rahulikult, kuid kindlalt kasvamist, ulatudes 3267 euroni neljandas kvartalis. Ka töötajate arv on täielikult taastunud ning jätkab kasvu (7680 töötajat neljandas kvartalis, mida on 1,8 protsenti rohkem võrreldes möödunud aasta sama perioodiga), erandiks vaid 2020. aasta teine kvartal, mil pandeemiale reageeriti väga jõuliselt (töötajate arv vähenes siis 1,4 protsenti). Pisut on langenud käive töötaja kohta - 7,6 protsenti võrreldes 2019. aastaga. Ootuspäraselt tõid suurima käibekasvu koju suurettevõtted, nt TOP5 sektori ettevõtet kasvatasid aastaga käivet 23 protsenti. Suures plaanis on patsiendi tervis hea ja prognoos positiivne. Nõudluspoole vajadustele vaadates võib loota, et 2021. aastal jätkab sektor kasvu. Viirusega on õpitud elama ja tervisekriisi aspekt ei tohiks programmeerimise sektorile enam tugevat mõju avaldada. Muude tegurite (nt kapitaliturgude volatiilsus) mõju saame paraku hinnata vaid jooksvalt.

Mis saab edasi?

Mõned muutused on tulnud selleks, et jääda. Erinevate ennustuste kohaselt jätkavad umbes pooled töötajad kaugtööd ka pärast pandeemia lõppu. Klientettevõtted erinevates sektorites otsivad täiendavaid võimalusi automatiseerimiseks ja oma klientide paremaks teenindamiseks digikanalites. Kindlasti toob 2021. aasta meile rohkelt uudiseid küberturbe vallast ja uutest andmeleketest – vajadus seda valdkonda teenindada ei kao lähiaastatel, pigem surve kasvab. Ka võime näha rohkem riski jagamisel põhinevaid (nn gain-share) koostöömudeleid nõudluse ja pakkumise poole vahel, kus ühiselt jagatakse ka võite. 

Ees seisab huvitav aasta ning programmeerimise valdkonnas tegutsevate ettevõtete jaoks tähendab see mitmeid uusi ärivõimalusi. Ühiskond ja see, kuidas me tööd ning äri teeme, õpime ja poodleme, on ilmselt igaveseks muutunud. Selle uue ja moodsa maailma arhitektid võivad endale õlale patsutada ja (vähemalt täna) suuri võite nautida. Aina enam näeme rekordkäibeid kasvuettevõtete segmendist, see trend ilmselt kiireneb ning tuleval aastal saab pilt olema veel kirjum. Küll aga ei tasuks jääda loorberitele puhkama, sest masinõppe ja seotud valdkondade areng võib sektorit ja selle tööhõivet lähiaastail tugevalt mõjutada ning tuua kaasa stagnatsiooni.