close
Share with your friends

E-kaubanduse valdkonda ootavad 1. juulil 2021 ees märkimisväärsed muudatused. Need mõjutavad enim online müüjaid, internetipõhiseid kauplemiskohti ning tolliagendina tegutsevaid posti- ja logistikaettevõtteid. Võimalik, et nii mõnelgi ettevõttel on tarvis üle vaadata oma käibemaksuarvestus ja ärisuund.

Kõnealused muudatused jõudsid Riigikogusse esimest korda juba koroonakevadel, kuid ootamatu olukord majanduses viis selleni, et maikuus otsustas Euroopa Komisjon muudatuste jõustumise edasi lükata poole aasta võrra, s.o 1. jaanuarilt 2021 1. juulile 2021. Riigikogu võttis eelnõu seadusena vastu 10. veebruaril.

Ühe akna süsteemiga kaasneb maksustamise erikord

1. juuli muudatused puudutavad ennekõike müüki lõpptarbijale (B2C, ingl. k. business to customer). Juba varasemast kehtib teenustele, mille osutamine on võimalik vähese inimsekkumisega ja digitaalsete kanalite kaudu (n-ö elektroonilise side ja elektrooniliselt osutatavad teenused), käibemaksuga maksustamise erikord, mille lühendatud nimi on MOSS  (ingl k mini one stop shop, ehk nn. ühe akna süsteem, mis võimaldab EL-ülesed maksuarvestusega seotud toimingud teostada ühes liikmesriigis). Nüüd laiendatakse sama maksustamise põhimõtet ka kauba müügile teises liikmesriigis asuvale lõpptarbijale. See tähendab, et Eesti ettevõtjad, kes nt. Amazoni kaudu või iseseisvalt müüvad kaupu lõpptarbijatele üle EL-i, saavad oma EL-sisesed tehingud deklareerida Eestis, esitades maksu- ja tolliametile nn. MOSS erikorra käibedeklaratsiooni. Tänaseni on sellise tegevusega käinud kaasas müüja kohustus registreerida käibemaksukohustuslasena igas liikmesriigis, kui lõpptarbijale tehtud müükide maht ületab selles riigis 35 000 eurot (mõne liikmesriigi puhul 100 000 eurot).

Muudatused toovad lisaks võimalusele sellised registreeringud lõpetada, mugavama võimaluse maksudeklaratsiooni esitamiseks Eesti maksu- ja tolliametile ning harvema – kvartaalse – käibemaksu tasumise perioodi. Samas on alates 1. juulist rohkemad ettevõtjad vastutavad käibemaksu tasumise eest mõnda teise liikmesriiki, sest piiriüleste müükide piirmäär tuuakse alla 10 000 eurole ning selle täitumise arvestamisel liidetakse kokku nii kõikide teiste liikmesriikide lõpptarbijatele müüdud kaubad kui osutatud teenused. Kui kaubad asuvad teises liikmesriigis vahelaos, ei pruugi kõigi teises liikmesriigis olemasolevate registreeringute kohene lõpetamine olla siiski võimalik.

Kauba importimisel kohalduv käibemaksuvaba piirmäär tõuseb drastiliselt

Palju kõlapinda on juba saanud kauba importimisel kohalduva 22 euro suuruse käibemaksuvaba piirmäära kadumine, mis on ennekõike tarbijate huviorbiidis. Edaspidi on uus piirmäär 150 eurot, sellest madalama väärtusega kauba Eestisse importimisel tuleb tasuda üksnes käibemaks. Endiselt jääb kehtima 150-eurone piirmäär, millest alates tuleb lisaks käibemaksule ka tollimaks tasuda.

Mis on selle muudatuse mõju e-kaubandusele? Esiteks, võib muudatusega olla mitmeid küsimusi klientidel. Teiseks on käibemaksuarvestuse korraldamiseks vaja läbi mõelda, millistest riikidest pärinevad müüdavad kaubad. Nimelt lisatakse seadusesse võimalus imporditavalt kaubalt käibemaksu tasumiseks lihtsustatud korras. Kuni 150-eurose väärtusega kaubalt käibemaksu tasumiseks on välja töötatud impordi käibemaksu tasumise erikord (i-OSS, import one stop shop, impordi käibemaksu tasumise erikord ühe liikmesriigi kaudu). Selle erikorra kasutamisel saab välisriigis registreeritud müüja teha kokkuleppe nt. Eesti internetipõhise kauplemiskoha, või kokkulepitud vahendajaga kauba importimisel tasumisele kuuluva käibemaksusumma tasumiseks ja asjakohaste dokumentide esitamiseks, mis peaks kiirendama kauba lõpptarbijani jõudmist.

Asjakohane on juhtida tähelepanu ka muudatustele, millega lisatakse käibemaksuseadusesse selgitused, millisel juhul loetakse, et internetipõhine kauplemiskoht, platvorm, portaal vms. osaleb müügitehingutes sellisel moel, et teda ennast loetakse kauba edasimüüjaks. Käibemaksuarvestuse seisukohast on ettevõtjale kõige olulisem mõista, kas müügivõimalust pakkuvat müügikanalit võidakse lugeda kauba müüjaks ja vastutavaks müügitehingu väärtuselt arvutatud käibemaksusumma tasumise eest.

Viimane tähendaks, et sõltuvalt kliendi asukohast võib müügitehingut vahendaval platvormil tekkida käibemaksu tasumise kohustus ka mõnes teises liikmesriigis. Samas ei ole välistatud võimalus, et platvormi roll piirdub üksnes müügikanali pakkumisega ja tema maksuarvestuses kajastub üksnes vahendus-, edukus- vms tasu. Seetõttu on vaja teada, kellele müügikanalit pakutakse, kus kaubad ja nende kaupade potentsiaalsed ostjad asuvad ning milliseid müügitingimusi rakendatakse.