KPMG Juhtide uudiskiri: Eesti ettevõtted on kaotanud küberpättidele sadu tuhandeid eurosid

Eesti ettevõtted on kaotanud küberpättidele sadu tuhandeid eurosid, kinnitab KPMG Baltics juhtimisnõustamise ja tehnoloogia valdkonna juht Tarmo Toiger. Küberrünnakute arv on kasvanud kaks korda mullusega võrreldes ning küberkuritegevus kui äri on kasvavas trendis tõusmas. Eriti kiiresti on kasvanud erinevad õngitsuskirjade rünnakud ja kahetsusväärselt on Eesti inimeste valmidus tunda ära õngitsemised väga madal. Igast 3000st e-mailist üks on õngitsusmeil ja 65% tehtud rünnakutest õnnestub. Tõenäosus, et õngitsuskiri teid tabab, on väga suur. Samuti on ettevõtete jaoks suured saadud kahjud ning nende likvideerimiseks kulub nädalaid, kus äritegevus seisab ja saamata jääb ka äritulu. Aga veel hullem on see, kui tarnijate arvete tasumine läheb mitte klientide, vaid küberpättide arvele ja siis me räägime ikka kümnetest ja sadadest tuhandetest eurodest. Ja seda on ikka väga keeruline kurikaelte käest kätte saada.

Hiljuti selgus Soomes läbiviidud uuringust, et era- ja riskiinvestorite kapitali kaasavate põhjanaabrite ettevõtete käive kasvab konkurentidest keskmiselt üheksa korda kiiremini.

Saates "Ükssarvikute kasvulava" rääkisid Eesti era- ja riskikapitali investoreid ühendava EstVCA tegevjuhi Kadri Lindpere ning KPMG Baltics juhtivkonsultant Taavi Pahapill sellest, milline on seis Eestis. Lisaks tuleb veel juttu sellest, kuidas ja miks riskikapital ettevõtted kiiremini kasvama paneb, mida tähendab tänases maailmas tark raha ja roheline raha, kui suured on täna Eesti riskikapitalifondide mahud, milliseid suuri tehinguid tänavu on tehtud ja mida võiks tulevik riskikapitalifondidele ja idufirmadele rahakaasamise osas tuua.

Aasta 2020 on paljude ettevõtete jaoks olnud väljakutsuv. Seoses COVID-19 levikuga on paljude ettevõtete tavapärane äriprotsess häiritud ning on tulnud kohaneda muutunud keskkonnaga. Koroonaviirusest tingitud eriolukord on põhjustanud probleeme nii toorainete hankimisel, toodete tootmisel, müügiprotsessis kui nõuete laekumises. Sellisel keerulisel ajal on väga oluline hoida silma peal ettevõtte finantsnäitajatel ja nende muutustel. Üks võimalus ettevõtte finantsnäitajate jälgimiseks on pidev erinevate finantssuhtarvude analüüsimine. Peamised suhtarvud, mida saab kasutada tavapärase ettevõtte finantstulemuste analüüsimiseks jagunevad laias joones nelja gruppi: likviidsus-, finantseerimis-, rentaablus- ja efektiivsussuhtarvud.

KPMG Eesti uute äride valdkonnajuhi Marek Mühlbergi sõnul soovib KPMG viia kokku kasvuettevõtted ja suurettevõtted, toetamaks korporatiivse riskikapitali turu arengut ja täiendavat avamist Eestis. "Näeme siin Eesti majanduse jaoks uut ja võimsat kasvumootorit. Suurettevõtted saavad võimaluse kiirendada oma innovatsioonile suunatud protsesse ja katsetada uusi ärisuundi. Kasvuettevõtted võivad leida endale esimese suure sektorispetsiifilise kliendi ning saada ligipääsu välisturgudele või täiendavale kapitalile," lisas Mühlberg.

Koostöös EstBAN-iga soovime anda oma panuse siinse kasvuettevõtete ökosüsteemi arendamisse ja uute edulugude loomisse.

Koroonaviiruse pandeemia on oma mõju avaldanud ka finantsaruandlusele. Majandusaasta aruande koostamisel tuleb seekord tehinguid kajastada ning hinnanguid anda keskkonnas, kus majanduslik ebakindlus ja riskid on märkimisväärselt suurenenud.

Näiteks on seoses pandeemiaga paljud valitsused piiranud ligipääsu kaubanduspindadele, mille tulemusena on rendileandjad ja rentnikud pidanud omavahel läbi rääkima ja kokku leppima rendisoodustustes: rendivabade perioodide andmine, rendimaksete vähenemine, rendimaksete edasi lükkamine või mingi kombinatsioon nendest. 

COVID-19 on mõjutanud ka dünaamilist diskontomäära kaetava väärtuse testides. Kaetava väärtuse määramisel on levinud arusaam, et rahavoogude diskonteerimisel tuleb kasutada ühte diskontomäära, mis püsib muutumatuna kogu väärtushindamise protsessi vältel. Kuid selline lähenemine ei ole soovitatav – eriti praeguses majanduskeskkonnas. Aasta esimesel poolel nägime, et pandeemia pani investorid hoiduma riskist ning varadelt teenitav minimaalne tootlus, mis rahuldaks nii võlausaldajaid kui ka
omanikke kasvas. Need asjaolud võivad tuua kaasa kõrgema diskontomäära. Tänases majanduskeskkonnas konstantse diskontomäära kasutamine võib anda põhjendamatult madala kaetava väärtuse. Halvimal juhul võib selline praktika tuua kaasa varade allahindluse vajaduse.

IFRS Instituudi lehel jagame nõuandeid, kuidas kajastada erinevaid tehinguid ja kokkuleppeid raamatupidamises ja muud olulist infot raamatupidamises aktuaalsetel teemadel.