Seekordses numbris kajastame järgmisi teemasid:

  • Välismaalaste töötasu maksustamine Eestis
  • Alkoholi-, tubaka-, kütuse- ja elektriaktsiisi seaduse muudatused
  • Brexit ja Ühendkuningriigis tasutud käibemaksu tagastamine
  • Kokkuvõte kohtulahendist

Head lugemist!

Joel Zernask

Partner, maksuteenuste juht

KPMG Baltics OÜ

E-post

Välismaalaste töötasu maksustamine Eestis

2021. aasta 1. jaanuaril jõustus osa sätteid välismaalaste seaduse, tulumaksuseaduse ja maksukorralduse seaduse muutmise seadusest, mis võeti vastu möödunud aastal ja mille eesmärk on Eestis töötamise reeglite väärkasutust vähendada.

Mitteresidendist tööandja, kes annab rendile tööjõudu või vahendab renditööjõudu Eesti kasutajaettevõtjale töö tegemiseks Eestis, on alates 1. jaanuarist 2021 kohustatud end registreerima Maksu- ja Tolliametis ning mitteresidendist renditöötaja Eestis tööle asumise esimesest päevast peale töötasult kinni pidama ja deklareerima kõik tööjõumaksud. Niisiis on mitteresident, kes on andnud oma töötajad rendile Eesti kasutajaettevõtjale, kohustatud kinni pidama tulumaksu Eestis töö tegemise eest makstavalt töötasult. Teise liikmesriigi tõendi A1/E101 olemasolu vabastab mitteresidendist tööandja renditöötaja sotsiaalmaksu ja -maksete tasumisest Eestis.

Välismaalase töötasu maksustamisel Eestis tuleb tähelepanu pöörata ka asjaolule, kas tegu on lähetatud töötaja või töölähetusel viibiva töötajaga, ning perioodile, kui kaua töötaja Eestis viibib. Lähetatud töötaja ja töölähetusel viibiva töötaja vahe seisneb suuresti selles, et lähetatud töötajal on alati konkreetne vastuvõtja ehk teenusesaaja.

Lisainfo: Ave Rego, averego@kpmg.com

Alkoholi-, tubaka-, kütuse- ja elektriaktsiisi seaduse muudatused

1. jaanuaril 2021 tõusis sigarettide aktsiisimäär ligi 5% (145,60 euroni 1000 sigareti kohta). Samuti tõusis suitsetamistubaka aktsiisimäär ligi 8% (97,10 euroni ühe kilogrammi suitsetamistubaka kohta). Ülejäänud aktsiisitoodete aktsiisimäärad jäid samale tasemele.

Eelmise aasta lõpus kiideti heaks alkoholi-, tubaka-, kütuse- ja elektriaktsiisi seaduse muudatus, millega peatatakse nii nikotiinisisaldusega kui ka nikotiinisisalduseta tubakavedeliku aktsiisiga maksustamine kaheks aastaks. Muudatus jõustub 2021. aasta 1. aprillil ja kehtib 2022. aasta 31. detsembrini. Muudatuse eesmärk on ohjata piirikaubandust ja salaturgu.

Lisainfo: Merike Oja, moja@kpmg.com

Uudised

Brexit ja Ühendkuningriigis tasutud käibemaksu tagastamine

Brexiti tõttu ei saa Ühendkuningriigis tehtud ostudelt tasutud käibemaksu edaspidi enam tagasi ELi tagastustaotluse menetluse kaudu. 2020. aasta jooksul ostetud kaupade ja teenuste kohta on võimalik esitada käibemaksu tagastustaotlus senise korra alusel e-MTA kaudu kuni 31. märtsini 2021.

Edaspidi tagastatakse Ühendkuningriigis tasutud käibemaksu samamoodi kui kolmandate riikide puhul. Eelkõige peab olema riikide vahel vastastikune käibemaksu tagastamine kokku lepitud. Ühendkuningriigiga on selle kohta ametlik kinnitus olemas. Käibemaksu tagastustaotlus esitatakse alates 2021. aastast otse Ühendkuningriigi maksuhaldurile (mitte e-MTA kaudu) seal kasutatavatel taotluste vormidel ning taotluste suhtes kohaldatakse sealseid maksutagastuse tingimusi ja nõudeid.

Erandina tagastatakse Põhja-Iirimaal tasutud käibemaksu ka edaspidi samamoodi kui teistes ELi liikmesriikides. Samuti saab Põhja-Iirimaal tehtud ostudelt tasutud käibemaksu tagastustaotlusi sisestada endiselt e-MTA kaudu (2020. aasta kohta kuni 30. septembrini 2021).

Lisainfo: Merike Oja, moja@kpmg.com

Kohtulahendite kokkuvõtted

Kokkuvõte Riigikohtu 2020. aasta 3. detsembri otsusest haldusasjas nr 3-19-104

Seadusliku esindaja vastutus

Riigikohus nõustus Maksu- ja Tolliameti seisukohaga, et kuigi juhatuse liikme volitused lõppesid enne maksukohustuse tasumise tähtpäeva, oli tal siiski kohustus tagada äriühingu maksusummade tasumine. Selles kaasuses võttis juhatuse liige äriühingu pangakontolt maksude tasumist võimaldanud raha tahtlikult välja ning ei suutnud tõendada, et seda kasutati ettevõtluse tarbeks. Kohus leidis, et hoolimata dokumentide puudumisest, saanuks juhatuse liige asuda ise tõendama välja võetud sularahaga tehtud tehinguid.

Lisaks tõdes kohus, et seaduslikule esindajale saab vastutusotsuse teha alles pärast seda, kui on möödunud kolm kuud vastutusotsusega nõutava maksuvõla äriühingult sissenõudmise alustamisest (v.a pankroti korral). Maksukohustuste sissenõudmiseks tegi maksuhaldur maksunõude tekkimise eest vastutavale juhatuse liikmele vastutusotsuse. Vastutusotsuse tühistamise menetlemisel juhtis kohus tähelepanu järgnevatele asjaoludele.

  • Solidaarse vastutuse eeldused on täidetud, kui äriühingu seaduslik esindaja jätab sissenõutavaks muutunud maksukohustuse tahtlikult täitmata, ning seda ka juhul, kui pärast volituste lõppemist puuduvad äriühingul vahendid maksuvõla tasumiseks.
  • Uurimispõhimõttest ei tulene, et maksuhaldur peaks omal algatusel püstitama ja kontrollima hüpoteese kõigi võimalike tehingute kohta, mida maksukohustuslane oma tehingupartneritega vastaval ajavahemikul teha võis.
  • Vastutusotsust ei või teha enne seaduses lubatud tähtaega isegi siis, kui juba varem on selge, et äriühingult ei õnnestu maksuvõlga sisse nõuda, ning seda olenemata sellest, et äriühingu suhtes on alustatud täitemenetlus teiste maksuvõlgade sissenõudmiseks.
  • Maksuvõlana käsitletakse nii tähtpäevaks tasumata maksusummat kui ka sellelt arvestatud tasumata intressi.

Kohtulahendiga saab tutvuda siin.

Lisainfo: maksunõustaja Ave Rego, averego@kpmg.com