close
Share with your friends

Keemiatööstuse Liidu tellitud uuringu kohaselt võib põlevkiviõli tootmine järgneva 20 aastaga luua üle 8 miljardi euro rahvuslikku rikkust, kuid EL-i plaanitav heitkoguse ühikutega kauplemissüsteemi karmistamine võib seda summat tublisti kärpida.

Eesti Keemiatööstuse Liidu (EKTL) tellitud ning KPMG läbi viidud analüüsi kohaselt võib põlevkiviõli tootmine järgneva 20 aastaga luua 8,2 miljardit eurot rahvuslikku rikkust. KPMG partner Hanno Lindpere sõnul on tegu tagasihoidliku prognoosiga. «Pigem võib saadav tulu küündida 10 miljardi euroni,» rääkis Lindpere.

Suurim mõjutegur põlevkivisektori töö jätkumisel on Euroopa Liidu (EL) poolt kehtestatava kasvuhoonegaaside kauplemissüsteemi muutmine. Teatavasti on Euroopa Komisjon teinud ettepaneku kiirendada kasvuhoonegaaside vähendamist, tõstes 2030. aastaks seatud eesmärgi kärpida CO2 emissiooni 1990. aasta tasemelt senise 40 protsendi asemel 55 protsendini.

Eesti on kasvuhoonegaaside vähendamises Euroopas eesrinnas ning vähendanud emissiooni juba ligi 70 protsenti, kuid põlevkiviõli tootmist mõjutaks EL-i planeeritav heitkoguse ühikutega kauplemise ehk süsinikumaksusüsteemi karmistamine, mis võib langetada põlevkiviõli väärtusahela loodavat rahvuslikku rikkust vahemikus 1,3 kuni 4,5 miljardit eurot.

ETKLi tegevdirektor Hallar Meybaumi sõnul võib süsteemi karmistamine viia  kõige pessimistlikuma stsenaariumi korral selleni, et 2031. aastast ei ole põlevkiviõli väärtusahela ettevõtetel enam majanduslikult otstarbekas tegutseda. Põlevkivitööstusega on Ida-Virumaal seotud üle 3000 töötaja, kelle sissetulekud sattuksid tööstuste kadumisel ohtu ja märkimisväärselt väheneksid ka kohaliku omavalituse tulud.

KPMG uuringust selgus, et põlevkiviõli tootmisest saadavast 8,2 miljardist eurost 7,5 miljardit jaguneb sektoriga seotud koostööpartnerite, avaliku sektori, töötajate ja avalikkuse vahel. «Samas põlevkiviettevõtete omanike ja investorite osa on kogu perioodi jooksul vaid 693 miljonit eurot,» ütles Meybaum. «Seega otsused, mida me lähiaastatel seoses põlevkivisektoriga teeme, ei puuduta kaugeltki ainult nende ettevõtete omanikke ja töötajaid, nagu püütakse muljet jätta.»

«KPMG arvutused näitavad selgelt, et Eesti riigi huvides on seista vastu Euroopa süsinikupoliitika edasise karmistamise eest. Meil on riigina põlevkiviõli tootmise lõppemisest kolossaalselt palju kaotada.  Eeldatust järsem süsinikumaksu tõus muudaks põlevkiviõli tootmise globaalsel turul konkurentsivõimetuks juba aastaks 2030 ning Eesti riik kaotaks 4,5 miljardit eurot rahvuslikku rikkust. Õiglase Ülemineku fondist eraldatud 340 miljonit eurot on peenraha Eesti rahvusliku rikkuse kaotuse kõrval,» lisas Meybaum.

Põlevkiviõlitootja Viru Keemia Grupi juhatuse esimehe Ahti Asmanni vaates on tähtis, et Eesti seisaks Euroopa kliimaaruteludes oma riiklike huvide eest. «Eesti on süsinikuheitme vähendamises Euroopas esirinnas, kuid oleme ka jõudnud seisu, kus edasisest süsinikumaksupoliitika karmistamisest on Eestil selgelt rohkem kaotada kui võita,» leidis Asmann.

Kiviõli Keemiatööstuse juhi Priit Orumaa hinnangul on Eesti 2050 kliimaeesmärke kahjustamata võimalik vähemalt järgmised kaks kümnendit hoida põlevkivi väärtusahel töös. «Kohalikule tööstusinnovatsioonile oleks tark anda võimalus, vastasel juhul me impordime selle negatiivse jalajälje madalamate keskkonnanõuetega kolmandatest riikidest aga Eesti töökohad ja lisandväärtus kaovad,» leidis Orumaa. 

Võta ühendust meie ekspertidega