Seekordses numbris kajastame järgmisi teemasid:
- Ülevaade 2020. ja 2021. aastal eelseisvatest maksumuudatustest
- Kokkuvõte kohtulahendist
Head lugemist!
Soovime kõigile kauneid pühi!
Ülevaade 2020. ja 2021. aastal eelseisvatest maksumuudatustest
Tutvu KPMG maksunõustaja Olga Lavrova ülevaatega 2020. ja 2021. aastal eelseisvatest maksumuudatustest siin.
Lisainfo: Olga Lavrova, olavrova@kpmg.com
Võta meiega ühendust
- Otsi kontorite asukohti kpmg.findOfficeLocations
- kpmg.emailUs
- Social Media @ KPMG kpmg.socialMedia
Kohtulahendite kokkuvõtted
Kokkuvõte ringkonnakohtu 2020. aasta 28. juuli otsusest haldusasjas nr 3-19-1079
Ettevõtte nimel tehtavad isiklikud kulutused ja saadavad soodustused
Ringkonnakohus analüüsis olukorda, kus äriühingu osanikud tegid ettevõtte pangakaartidega isiklikke kulutusi. Kohus leidis, et kui osanikud on teinud äriühingu kassasse sularahamakseid, ei saa seda lugeda erisoodustuse aluseks oleva kulu hüvitamiseks, kui ei ole piisavalt täpselt dokumenteeritud, et raha ettevõtte kassas on sinna makstud just selleks, et hüvitada osanike konkreetseid kulusid. Kohus lisas, et äriühingu kassadokumendid peavad vastama nõuetele, kuna kassaarvestuse anomaaliad seavad selle usaldusväärsuse põhjendatult kahtluse alla.
Kohus rõhutas, et laenude mahakandmist bilansist ei saa kergekäeliselt lubada, kui ettevõttel puuduvad veenvad tõendid selle kohta, et äriühing on teinud kõik endast oleneva, et võlgnevust sisse nõuda. Kohtu seisukoht oli, et laenunõuete mahakandmisel on määrava tähtsusega sissenõudmise toimingud mahakandmisele eelnenud perioodil ning hinnang võlgnevuse sissenõutavuse perspektiivile. Kohus leidis, et selles kohtuasjas on põhjendatud, et kergekäeliselt mahaarvatud laenud tuleb klassifitseerida kingituseks.
Samuti nentis kohus, et olukorras, kus ettevõte ei ole kasumlik, kuid selle väärtust hinnatakse märkimisväärselt suureks (üle ühe miljoni euro), on äritegevuses kahtlustäratav, kui märgatav osa ettevõttest võõrandatakse pool aastat pärast hindamist marginaalse summa eest (3000 eurot). Kohus lisas, et kuna ei ole esitatud tõendeid, kuidas osa väärtus kujunes, siis ei kajasta see summa osa tegelikku väärtust. Seepärast ei olnud selles kohtuasjas põhjendatud ka laenu tasaarveldamine osa nimetatud väärtusega.
Kohus hindas veel olukorda, kus äriühing müüs kinnistu, mille maksumusest tasuti üks pool kohe, kuid teine pool jäi äriühingule laekumata. Kohus leidis, et kui äriühing ei tegele sissenõutavaks muutunud võlgnevusega enam kui kahe aasta jooksul ega esita kinnistu ostjale nõuet müügilepingust tulenevate viiviste tasumiseks, on õigustatud maksuhalduri seisukoht, et äriühingul ei olnud plaanis kinnistuga seotud võlgnevust sisse nõuda ning kinnistu müüdi seetõttu soodushinnaga. Kohtu hinnangul suurendas võlgnevuse tasumisest tahtliku hoidumise tõenäosust asjaolu, et müüja ei taganud ühelgi viisil enda nõuet (nt ei seatud kinnisasjale hüpoteeki).
Kohtulahendiga saab tutvuda siin.
Lisainfo: maksunõustaja Ave Rego, averego@kpmg.com