close
Share with your friends

2020. aasta on olnud igas mõttes teistmoodi ja ettearvamatu - seda kindlasti ka kinnisvara sektoris. Mis oli eile, ei pruugi olla homme ning turgu iseloomustavad näitajad võivad kvartalite lõikes märkimisväärselt kõikuda ning prognooside tegemine on tänamatu. Samas on kinnisvaraturg üllatuslikul kombel mõne teise sektoriga osutunud märkimisväärselt stabiilsemaks ja tugevam raputus eeldaks pikemat kriisiperioodi. Kas pikem kriis ka tuleb, ei tea praegu ilmselt keegi, mistõttu säilitataksegi oma seniseid positsioone.

Praegust ebakindlat olukorda arvestades tunduvad kinnisvarafirmade ja -büroode 2019. aasta tulemused tagantjärele vaadates igati positiivsed. Enamik ettevõtteid suutis oma käivet võrreldes 2018. aastaga koguni 5-10% kasvatada ning tehingute arv turul oli 2019. aastal Maa-ameti kinnisvaraturu ülevaate andmetel 2018. aastaga võrreldes samas suurusjärgus. 55% tehingutest tehti korteriomanditega ning lõviosa tehingutest toimub ootuspäraselt Harjumaal (43% kõikidest tehingutest ning 69% tehingute väärtusest). Hinnatase oli nii eluaseme kui ka ärikinnisvara turul jätkuvalt kasvutrendis.

2020. aasta algas positiivsemalt, kui sellele eelnenud aastad, mil üldjuhul olid aasta esimesed kuud tehingute arvukuse mõttes pigem rahulikud. Käesoleva aasta jaanuari ning veebruari tehingute arv oli 5% kõrgem kui varasematel aastatel. Teame juba, mis toimus tugevale algusele järgnenud kuudel. Ootamatu ja ennustamatu olukord tõi peaaegu koheselt, eelkõige üüriturul, kaasa uutmoodi nähtuse – hinnasoodustuste kauplemise. Ühest küljest tuleks siinkohal tunnustada eestlaste reaktsioonikiirust ja lahendustele orienteeritust, kuid teisalt tundub, et kohati sai allahindluse küsimisest omaette eesmärk. Ennustati ka odavmüüke, kuid statistikat vaadates seda siiski ei tulnud ei elamu- ega ärikinnisvaras. Tehingud pandi pigem lihtsalt ootele ning seetõttu taastus turu aktiivsus kolmandas kvartalis kiiresti jõudes Maa-ameti andmetel isegi 6-7%-lise kasvuni võrreldes 2019. aasta sama perioodiga. Seega oodatud või ennustatud tehinguhindade langemist seni saabunud pole ning entusiasm uue rahvaspordi suhtes on jahtunud.

Paari järgmist kvartalit hakkab kindlasti mõjutama pandeemia teine laine, mis üha uute piirangute kerkides on taas Euroopa endaga viinud. Raha ei ole investeeringute ja kinnisvara turult kuhugile kadunud ning suuremast kriisist pole põhjust rääkida, samuti pole puudust klientidest uusarendustel ja ärikinnisvara turul. Pikema vinnaga mõju jõuab lähitulevikus kinnisvarasektorini läbi teiste sektorite, mis on pandeemias rohkem kannatada saanud ning sunnitud tegema palgakärpeid ja koondamisi. Samuti ei saa välistada, et kindluse ja selguse huvides pannakse nii eraisikute kui ettevõtete investeerimisotsused kevadeni ootele. Kindlasti jälgime huviga, kuidas reageerivad võimalikele turu ümberkorraldustele kinnisvarasektori ettevõtted.