close
Share with your friends

KPMG uuring Soomes: era- ja riskikapitali kaasanud ettevõtted kasvavad konkurentidest 9 korda kiiremini

KPMG ning Soome Era- ja Riskikapitali Assotsiatsiooni (Pääomasijoittajat) koostöös valminud uuringu kohaselt kasvab era- ja riskiinvestorite kapitali kaasavate ettevõtete käive konkurentidest keskmiselt 9 korda kiiremini. Lisaks investeeringule saavad ettevõtted investori kaudu ligipääsu ka investori kontaktvõrgustikule ning strateegilisele oskusteabele ehk tegemist on nn targa rahaga. Sarnaseid trende kinnitavad ka Eestis nii BaltCapi kui ka EstVCA kogemus ja statistika.

KPMG Baltics juhtivkonsultandi Taavi Pahapilli sõnul kinnitas uuring juba mitmendat aastat, et era- ja riskikapitali investorite kaasamine on äri kasvatamisel suure potentsiaaliga võimalus. 

„Lisaks sellele, et teiste ettevõtetega võrreldes on erainvestoreid kaasanud ettevõtete kasv konkurentidest 9 korda kiirem, kasvab nendes ettevõtetes ka töötajate arv pea 5 korda kiiremini ning see on selge indikatsioon ettevõtte kasvuambitsioonist. Samuti on enamik uuringus vaadeldud ettevõtteid laienedes suutnud kasumit hoida ning kasvatada,“ kinnitas Pahapill.

Pahapilli sõnul on sarnaseid näiteid võimalik tuua ka Eestist. Erakapitali fondide poole pealt on näiteks Magnetic MRO ere näide sellest, kuidas Baltcapi omanduses oldud 7-aasta jooksul ettevõtte ärimudel ümber kirjutati ja eskaleeriti, mille tulemusel kasvas käive üheksa ja töötajate arv kaks korda. Tahe Outdoors liikus erakapitali fondi abil rahvusvahelises liigas hüppeliselt, soetades pika ajalooga prantsuse börsifirma BIC käest sporditootmise üksuse, mille tulemusel grupi käive kasvas kaks korda. Thermory mitmekordistas Livonia abil müüki ning liikus jõuliselt rahvusvahelisel areenil, jõudes enda valdkonnas maailmas kohale nr. 1. Positiivsed näiteid on veel. Kiiresti kasvavad ning enda sünniriigist välja liikuvad ettevõtted on majanduse väärtusloome vedurid. Taoliste ettevõtete kasvu finantseerimine on palju laiema mõjuga kui aktsionäri tootlus. Muidugi teine aspekt, mida siin peab märkima on see, et private equity investeerib ka pensionifondide raha ehk meie kõigi sääste. Seega meie säästude tootlikkust mõjutab otseselt private equity fonde kaasanud ettevõtete edukus ning võime kasvada. “

Nii Soome kohalikele kui ka välisriikidest pärit riskiinvestoritele ja –fondidele kuuluvate ettevõtete kogukäive on umbes 22 miljardit eurot, moodustades nõnda juba 5 protsenti kogu põhjanaabrite ettevõtluse aastakäibest. Enamasti liiguvadki börsivälised investeeringud läbi era- ja riskikapitalifondide, mille suurimateks investoriteks on omakorda erinevad suurettevõtted ja pensionifondid. „Oluline on silmas pidada, et erakapitali investorite kaasamine ei paranda ainult ettevõtte finantsseisu, vaid sageli saab ettevõte strateegiliste investorite toel laiendada oma kontaktivõrgustikku ning ka näiteks tuge sisenemisel uutele turgudele,“ lisas Pahapill.

Baltikumi juhtiva erakapitalifondi BaltCap-i kinnitusel võib Soome uuringu tulemustele sarnaseid trende täheldada ka Eestis. Erakapitali investeeringuid kaasanud ettevõtete väärtuse kasv tuleneb eelkõige ettevõtte laienemisest ja arengust, mitte kulude kärpimisest.

„Meie portfellettevõtete käive ja EBITDA on investeerimisperioodil oluliselt kasvanud - keskmiselt üle 100 protsendi ning töötajate arv samuti jõudsalt kasvanud. Tunnetame ka selgelt, et aktiivse omaniku panus loob ettevõtetele lisandväärtust,“ ütles BaltCap-i partner Oliver Kullman.

Kullmani sõnul on investeerimisel järjest olulisem ka laiem jätkusuutlikkus - kasvatame „tulevikukindlaid“ ettevõtteid, mille ärimudel arvestab ka keskkonna- ja sotsiaalmõjudega. „Professionaalne juhtimine, töötajate elukestev koolitamine, teadus-arendusinvesteeringud ning keskkonna-ja sotsiaalsete riskide maandamine on jätkusuutliku arengu eeldus. Covid-19 tingimustes oleme näinud, et professionaalselt juhitud ettevõtted, kus erinevad juhtimisrollid on selgelt jaotatud, meeskonnad motiveeritud ja riskid teadlikult juhitud, on kriisitingimustes vastupidavamad,“ rõhutas Kullman.

Eesti era- ja riskikapitali investoreid ühendava EstVCA tegevjuhi Kadri Lindpere sõnul ei ole täpselt samasugust uuringut küll Eestis tehtud, kuid aasta-aastalt kasvanud fondide mahud kinnitavad, et ettevõtted kaasavad kapitali fondidelt üha enam. “Palju on räägitud, et Eesti ettevõtete peamiseks finantseerimisallikaks on jätkuvalt pangafinantseering, kuid näeme pidevalt kasvava fondituru näol, et jõudsalt suureneb ka teadlikkus ja soov kaasata ettevõte kasvatamiseks era- ja riskikapitali.” Lindpere sõnul on EstVCA liikmeteks kõik turu suurimad era- ja riskikapitali fondid. Kui vaadata nende koondnumbreid ja mõju, siis oli 2019. aasta rekordaasta ning  ainuüksi EstVCA liikmete varade maht kasvas aastaga 26 protsenti, ulatudes 2,3 miljardi euroni. „2019. aasta lõpu seisuga oli meie liikmete portfellides kokku 295 ettevõtet, mille kogukäive oli 1,8 miljardit eurot. Ettevõtted annavad tööd ligi 19 tuhandele inimesele 15 riigis, kuid 70 protsendil neist on peakorter siiski Eestis,“ ütles Lindpere . Kokku investeerisid EstVCA liikmed 2019. aastal üle 200 miljoni euro kokku 112 tehingus, neist 83 olid uued investeeringud ning 29 jätkuinvesteeringud.

Lindpere sõnul on era- ja riskikapitali fondide turu arenguks andnud hoogu neli omavahel seotud tegurit: “Esiteks on suur mõju olnud Eesti riigil, kes on läbi Balti Innovatsioonifondi ja EstFundi meie fonditurule investeerinud ning täna jätkab investeerimist läbi SmartCapi. Need nurgakivi investeeringud koos kohalike pensionifondide toega on aidanud meie fondihalduritel kaasata kapitali fondiinvestoritelt kogu maailmast. Kolmandaks investeerivad fondidesse või iduettevõtetesse järjest enam suured nö traditsioonilise majanduse ettevõtted, näiteks telekomi, energeetika ja meditsiini sektoris. Ja neljandaks on meil palju idu- ja kasvuettevõtteid, kes julgevad mõelda suurelt ja pakuvad riski- ja kasvukapitalile kohta koos endaga targalt kasvamiseks.”