close
Share with your friends

Oktoobris pannakse II samba pensionireform rahvahääletusele

Oktoobris pannakse pensionireform rahvahääletusele

Ajal, mil saabuvast koroonakriisist kellelgi veel aimugi polnud, käisid Eestis tulised vaidlused kohustusliku kogumispensioni süsteemi tuleviku ümber. Oma argumente esitasid mitmed huvigrupid, kuid lõpuks suruti peamiselt ühe valitsuserakonna tahe riigikogus läbi.

1000
Einar Rosin

Maksunõustaja

KPMG Baltics OÜ

Võta ühendust

Seotud teemad

KPMG

Ajal, mil saabuvast koroonakriisist kellelgi veel aimugi polnud, käisid Eestis tulised vaidlused kohustusliku kogumispensioni süsteemi tuleviku ümber. Oma argumente esitasid mitmed huvigrupid, kuid lõpuks suruti peamiselt ühe valitsuserakonna tahe riigikogus läbi. Nende muudatuste, mille tuumaks on ühelt poolt seni kohustusliku pensionikogumise vabatahtlikuks muutmine ning teisalt võimalus pensionifondi kogunenud raha kohe välja võtta, seaduslikkuse üle arutab praegu riigikohus. Seega selgub pensionireformi saatus eeldatavasti alles sügisel.

Me vahest ei saagi kunagi teada, kas valitsuse viimane II pensionisammast puudutav otsus maksete peatamisest oli pigem ajendatud soovist juba varem algatatud reformiga niiöelda edasi liikuda, või oli see siiski peamiselt tingitud riigieelarve vahendite peatsest kokkukuivamisest. Igal juhul oli otsuse tegemisel mugav viidata eelmise majanduskriisi ajal tehtud sarnastele otsustele. Nii võibki iga asjast huvitatu leida kogumispensionide seadusest kaunilt kronoloogilises järjekorras asetsevad paragrahvid 671 (Maksete tasumise kohustuse ajutine peatamine ja vähendamine aastatel 2009–2011), 672 (Makse määra ajutine tõstmine) ja 673 (Maksete tasumise kohustuse ajutine peatamine 2020. aasta 1. detsembrist kuni 2021. aasta 31. augustini). Sotsiaalmaksuseaduses on vastavad muudatused leitavad 13ndast paragrahvist.

Valitsuse kava kohaselt toimub II samba fondidesse tehtavate maksete peatamine kahes etapis. Esimeses etapis, so juba alates 1. juulist peatab riik sotsiaalmaksu arvel fondidesse tehtavad sissemaksed kõikide 1961. aastal ja hiljem sündinud inimeste eest. Alates 2020. aasta 1. juulist kuni 2021. aasta 31. augustini nende inimeste eest II sambasse riigipoolseid makseid ei tehta ja tavapärase 16/33 asemel suunatakse tasutud sotsiaalmaksust riikliku pensionikindlustuse vahenditesse 20/33. Sellest nii-öelda põhireeglist on kaks erandit.

Riigipoolseid sissemakseid II samba fondidesse ei peatata automaatselt:

  1. II samba süsteemiga liitunud inimeste puhul, kes on sündinud enne 1961. aastat;
  2. kuni 3aastase lapsega kodus olevale vanemate puhul, kelle eest jätkuvalt eraldatakse riigieelarvest kohustuslikku pensionifondi sissemaksete tegemiseks 4% Eesti keskmisest sotsiaalmaksuga maksustatavast ühe kalendrikuu tulust;

Teises etapis võivad omapoolsed II samba maksed peatada ka inimesed ise. Selleks tuleb neil oktoobris esitada kontohaldurile või registripidajale avaldus maksete mittetegemiseks. Novembrikuu jooksul peaksid kontrollima, kas inimene on avalduse esitanud või mitte. Avalduse esitanutel peatatakse maksed alates 2020. aasta 1. detsembrist kuni 2021. aasta 31. augustini saadud tasudelt.

Enne otsuse tegemist tuleks muuhulgas kaaluda ka järgnevaid asjaolusid:

  1. Esiteks, enne 1961. aastat sündinud inimesed peaksid arvestama, et juhul kui nad otsustavad omapoolsed maksed peatada, teeb seda alates 1. detsembrist ka riik. Kui nad aga otsustavad maksetega jätkata, jätkab ka riik.
  2. 1961. aastal või hiljem sündinud kohustatud isikutele eraldatakse riigieelarvest kohustusliku kogumispensioni sissemaksete tegemiseks aastatel 2023 ja 2024 täiendavalt tema 2020. aasta 1. juulist kuni 2021. aasta 31. augustini tasutud maksete kahekordne summa, mis on korrutatud kõigi kohustuslike pensionifondide keskmise osakute puhasväärtuse kasvuga perioodil 2020. aasta 1. juulist kuni 2022. aasta 31. detsembrini (s.o. 18 kuud). Sellest, kogumispensionide seaduse § 673 lõikes 6 sätestatud lubadusest järeldub, et teatud ulatuses kompenseerib riik enda poolt algselt tegemata jäänud sissemaksed hiljem kõikidele kohustatud isikutele. Erinevus on vaid selles, kas riigipoolsete sissemaksete aluseks on 1. juulist kuni 31. novembrini 2020 või 1. juulist kuni 31. augustini 2021 tehtud sissemaksed. Seega neile, kes vahepeal maksetega jätkata ei soovi, lisab riik pensionifondi osakute soetamiseks summa, mille aluseks on isiku 5 kuu jooksul tehtud sissemaksed. Nende inimeste puhul, kes otsustasid omapoolseid makseid mitte peatada, võetakse aluseks 14 kuu jooksul tehtud sissemaksed.

Tähelepanu väärib seegi, et osakute puhasväärtuse kasv, millega inimeste endi poolt tehtud sissemaksete kahekordne väärtus läbi korrutatakse, leitakse 18-kuulise perioodi, so 1. juulist 2020 – 31. detsembrini 2022, kohta. See tähendab, et pensionifondidel on taastumiseks mõnevõrra rohkem aega, mistõttu võib loota, et ka riigipoolsed maksed on selle võrra suuremad. Viimase aja majandusprognoosid näitavad siiski, et majanduslangus ei lõpe II kvartaliga ning pigem ei järgne langusele ka kiiret tõusu. See omakorda jätab ilmselt jälje ka pensionifondide tootlusele, sest märkimisväärse osa nimetatud 18-kuulisest perioodist katab langustsükli lõpp. Kui langus venib pikale ja sellele järgneb aeglane kasv, ei jää fondiosakute väärtuse kasvatamiseks kuigi palju aega. Tõenäoliselt kujunevad riigipoolsed maksed 18-kuulist arvestusperioodi aluseks võttes  siiski mõnevõrra suuremaks kui need oleksid juhul, kui arvesse võetaks tootlus vaid sel perioodil, mil maksed olid peatatud.

KPMG tabel

Täiesti omaette teema on see, kust võetakse raha täiendavate riigipoolsete maksete tegemiseks. Tavapäraselt finantseeritakse riigi poolt II samba fondidesse suunatavaid makseid sotsiaalmaksu arvelt. Ka eelmise majanduskriisi ajal andis riik inimestele, kes kriisi vältel pensioni kogumist jätkasid, lubaduse suurendada omapoolseid makseid hiljem ajutiselt 6%ni. Raha selleks võeti laekunud sotsiaalmaksu arvelt, mis tähendas, et riikliku pensionikindlustuse vahenditesse suunati sel juhul ainult 14/33 isiku eest laekunud sotsiaalmaksust. Kuna riikliku pensioni (I sammas) suuruse arvestamisel võetakse hiljem  muuhulgas arvesse ka pensionikindlustuse vahenditesse suunatud sotsiaalmaksu summa, tähendab see, et riigi poolt ühe käega antu võetakse hiljem teise käega, väiksema riikliku vanaduspensioni näol, tagasi.

2022. ja 2023. aastal tehtavate täiendavate sissemaksete osas mainitakse kogumispensionide seaduses vaid seda, et vajaminev raha eraldatakse riigieelarvest. Sealjuures on tähelepanuväärne, et algses eelnõus oli selgelt kirjas, et täiendavate sissemaksete tegemisel vähendatakse, analoogselt eelmise kriisi järel välja kujunenud praktikale, isikustatud sotsiaalmaksu pensionikindlustuse osa suurust. Vastu võetud seaduses seda viimast enam ei ole. Eelnev ei tähenda siiski, nagu kavatseks riik sel korral põhimõtteliselt teistmoodi käituda. Pigem on erinevused tehnilised ja seotud võimalusega, et II samba pensionireform on vaid ajutiselt riigikohtusse takerdunud. Nimelt sätestab riikliku pensionikindlustuse seaduse § 591, pensionikindlustatu kindlustusosaku ja solidaarosaku arvutamise alused 2020. aasta 1. juulist kuni 2021. aasta 31. augustini. Siit selgub, et kuigi sel ajal, mil riik II samba maksed peatab, laekub riikliku pensionikindlustuse vahenditesse 20/33 isikustatud sotsiaalmaksust, võetakse pensioni kindlustusosaku arvutamisel arvesse 16/33. Pärast 1960. aastat sündinud inimestel, kes omapoolsete maksetega ei jätka, kehtib see erisus kuni 2020. aasta 1. detsembrini, ülejäänutel 2021. aasta 31. augustini. Erinevus tekib ka solidaarosakute[1] arvutamises – esimesel juhul on see alates 2021. aasta 1. jaanuarist kuni 31. augustini kuni 1,000, teisel juhul kuni 0,800.

KPMG

Seega säilitab riik sel korral tulevase pensioni arvestamise mõttes enam-vähem tavapärase olukorra, võttes igakuiselt arvesse 16/33 isikustatud sotsiaalmaksust, mitte ei suurenda vastavat osa praegu ega vähenda seda hiljem, kui sissemakseid pensionifondidesse  tagantjärele suurendatakse.

  1. Kolmandaks lubab riik, et 1961. aastal või hiljem sündinud isikutele, kellele tehakse järgmisel või ülejärgmisel aastal kohustusliku kogumispensioni väljamakse, makstakse riigieelarvest täiendavalt tema 2020. aasta 1. juulist kuni 2021. aasta 31. augustini tasutud maksete kahekordne summa. See lubadus on suures osas seotud võimalusega, et kohustusliku kogumispensioni reform lähiajal siiski jõustub. Sel juhul või tekkida olukord, kus osa inimesi jõuab II sambast lahkuda enne, kui riik nende eest omapoolsed täiendavaid makseid tegema hakkab. Vältimaks ebavõrdsust II sambasse jääjate ja lahkujate vahel, lubabki riik viimastele niiöelda kompensatsiooni maksta.

Valitsuse pensionireformi silmas pidades võib oktoobris II samba maksete peatamise või jätkamise suhtes tehtavaid otsuseid vaadelda ka omamoodi rahvahääletusena, mille tulemusi ootavad tõenäoliselt ühtviisi suure huviga nii poliitikud kui fondijuhid. Ehkki tulemusele võib oma jälje jätta ka inimeste keeruline majanduslik olukord, on nende hulgas, kes II samba süsteemiga pikemas plaanis jätkata soovivad, maksete ajutise peatamise poolt „hääletajaid“ ilmselt suhteliselt vähe. Need, kes teise samba pensionifondidest niikuinii lahkuda sooviksid, teevad tõenäoliselt otsuse maksete peatamiseks.

[1] Alates 2021. aastast muutub riikliku pensioni arvutamise valem kuhu, lisandub nn ühendosaku komponent. Ühendosak koosneb 50% ulatuses kindlustusosakust (mis arvutatakse isikustatud sotsiaalmaksu riikliku pensionikindlustuse osa määra põhjal) ja 50% ulatuses solidaarosakust. Solidaarosak on üldjuhul 1,0 siis, kui inimese eest on aasta jooksul makstud sotsiaalmaksu vähemalt 12-kordselt töötasu alammääralt.

© 2021 KPMG Baltics OÜ, an Estonian limited liability company and a member firm of the KPMG network of independent member firms affiliated with KPMG International Cooperative (“KPMG International”), a Swiss entity. All rights reserved.

KPMG International Cooperative (“KPMG International”) is a Swiss entity.  Member firms of the KPMG network of independent firms are affiliated with KPMG International. KPMG International provides no client services. No member firm has any authority to obligate or bind KPMG International or any other member firm vis-à-vis third parties, nor does KPMG International have any such authority to obligate or bind any member firm.

Võta meiega ühendust

 

Soovid teha KPMG-ga koostööd?

 

loading image Küsi pakkumist