close
Share with your friends

Maksumeetmete ning abipakettide võrdlus neljas riigis: Eesti, Läti, Leedu ja Soome

Maksumeetmete ning abipakettide võrdlus neljas riigis

Pea kõik riigid töötavad välja erinevaid majanduspakette, mille eesmärgiks on leevendada koroonakriisist tingitud majandusmõjusid.

1000
Kristel Velleste

Nõustamisteenuste vanemkonsultant

KPMG Baltics OÜ

Võta ühendust

Seotud teemad

KPMG Baltics

Pea kõik riigid töötavad välja erinevaid majanduspakette, mille eesmärgiks on leevendada koroonakriisist tingitud majandusmõjusid. Riigikogu võttis aprilli keskel vastu 2-miljardilise lisaeelarve, kuid vaadakem, milliseid maksumeetmeid ja abipakette rakendavad meie lähinaabrid. Lätis abipaketi puhul räägime esialgu 4 miljardi, Leedu puhul 5 miljardi ning ja Soomes 15 miljardi euro suurustest toetusmeetmetest.

 

KPMG

Maksusoodustused

Aitamaks ettevõtjate majandusraskustega toime tulla langetab Eesti maksuintresse, aktsisse ning digiväljaannetele ka käibemaksumäära. Annetused muutuvad tulumaksuvabaks, kasvab metsamüügi tulu mahaarvamine ning tööandjatel ei teki perioodil märts-mai 2020 kohustust maksta sotsiaalmaksu miinimummäära kui töötaja brutosumma on vähem kui 540 eurot.

Ettevõtete finantsseisundi leevendamiseks langetatakse Eestis maksuvõlgade intressimäära eriolukorra lõppemisest kuni 2021 aasa 31.detsembrini poole võrra – tavapärase 0,06 protsendise päevase intressimäära asemel 0,03 protsendile. Lisaks saab maksuhaldur õiguse vähendada maksuvõla ajatamisel intressimäära nullini. Maksuvõlad on intressikohustustest vabastatud alates 01.02.2020 kuni eriolukorra lõppemiseni, ka vanadele võlgadele, mille osas on mingi intress juba kogunenud enne eriolukorra väljakuulutamist.

Soomes ja Leedus on maksuintresside meetmed sarnased Eestile, peatatud on maksuintresside laekumised eriolukorra ajal pakutakse võimalust taotleda maksete edasilükkamist või osamaksetena tasumist vastavalt kokkulepitud ajakavale ilma intressita. Edasised makseintresside tingimused on hetkel valitsuste poolt kinnitamata.

Lisaks näeb Leedu ja Soome abipaketi kava ettevõtete likviidsuse toetamiseks ette sissenõudmistoimingute peatamist mõistlikkuse kriteeriumide alusel ning maksumaksjate vabastamist trahvidest ja karistustest. Soomes on ettevõtetel võimalus taotleda tuludeklaratsiooni esitamise tähtaja pikendamist ja Leedus saab edasi lükata üksikisiku tulumaksu tasumist.

Leedus on ettevõtetel võimalus muuta tulumaksu avansiliste maksete arvutamise meetodit ja kasutada eelmise aasta tulemuse asemel jooksva aasta prognoosi ja seeläbi arvestada võimaliku sissetuleku langusega.

Läti Valitsus teatas praeguste ja tähtajaks tasumata maksude edasilükkamise kuni kolmeks aastaks või pakub võimalust tasuda osamakseid viivitusega seoses COVID-19-ga ilma lisakuludeta. Meetmed hõlmavad ka ettevõtjatele makstavate tagasimaksete lihtsustamist ja kiirendamist ning üksikisiku tulumaksu ettemaksetest loobumist 2020. aastal.

Eestis viiakse füüsilisest isikust ettevõtjatele (FIE) sisse esimese kvartali avansilise sotsiaalmaksu abimeede – riik tasub selle aasta esimese sotsiaalmaksu avansilise makse FIEde eest ise ära. Soomes ei nõuta FIE-delt töötustoetuse saamiseks ettevõtete sulgemist, FIE-d saavad taotleda rahastamist kuni 2000 eurot kuus kuni 6 kuuks, mille hinnanguline maht on 150 miljonit. Ettevõtjatel võib olla õigus nii toetusele kui ka laiendatud töötuskindlustusele. Leedus saavad füüsilisest isikust ettevõtjad, kes on oma sotsiaalkindlustusmakse tasunud, taotleda kuna 250 euro suurust toetust kuni kolmeks kuuks.

Maksusoodustuste kohapealt võib öelda, et kõige laiapõhjalisemad meetmed on Soomel ja Leedul. Suures pildis on naaberriikide lähenemine olnud sarnane leevendades maksuintresse ja -võlgade tingimusi.

Laenutoetused

Eestis on riigivahendid ettevõtete toetamiseks suunatud KredExi ja Maaelu Edendamise SA kaudu. SA KredEx pangalaenude tagasimaksegraafikute leevendamiseks pakutav laenukäenduse kogusumma on 1 miljard eurot, maksimaalne käendussumma 5 miljonit eurot ühe ettevõtte kohta. Teine meede on käibelaen, mille maksimaalne summa on 5 miljonit, intressiga 4%. Kolmas võimalus on investeerimislaen kogusummas 50 miljonit – maksimaalselt 5 miljonit eurot ettevõtte kohta intressiga 4%.

Soome 15 miljardi euro suurusest abipaketist on 12 miljardit eurot suunatud Finnverale, mida saavad riskide hajutamiseks kasutada kommertspangad, kes on ettevõtete peamised finantseerimisallikad. Finnvera on toetusmeetmed jagunevad 3 paketti. Esimene on stardipakett, mis on mõeldud vähem kui 3 aastat tegutsenud ettevõtetele, kellel on võimalik saada pangalaenu 12 000€ - 100 000€ (käendus 10 000 € - 80 000 €). Teine pakett on suunatud üle 3 aasta tegutsenud VKE-dele, kellel on võimalik saada kuni 150 000 euro suurune kommertspangalaen (käendus kuni 120 000 eurot). Kolmas pakett on Finnvera garantii, mis pakub käibekapitalilaenu kuni 1 miljon eurot (käendus kuni 800 000 eurot) ja on mõeldud VKE-dele ja teatud juhtudel ka suurettevõtetele kuni 5 aastaks. Käendamise vahendustasu on 2,5% aastasest komisjonitasust.

Leedus on ettevõtete likviidsuse säilitamiseks ja majanduse elavdamiseks mõeldud 1,5 miljardit eurot, millest 500 miljonit eurot lisainvesteeringud, 500 miljonit eurot lisagarantiisid ja 500 miljoni euro mahus laenukäendusfondide tingimuste suurendamist läbi INVEGA ja Põllumajanduse Laenukäenduse fondi (ing. k Agricultural Loan Guarantee Fund).

Leedus loodi ettevõtluse toetamiseks riigi vahenditest sihtasutus Covid-19 fond, millele algselt eraldatakse 100 miljonit eurot keskmiste ja suurte ettevõtete ajutiste raskuste leevendamiseks. VKE-del on võimalik lisaks likviidsuse laenule taotleda ka laenu tarnijatele arvete maksmiseks.

Leedu keskpank on lubanud leevendada regulatiivmeetmeid, et suurendada kommertspankade laenupotentsiaali 2,5 miljardi euro võrra.

Seega kõige suuremat rahalist toetust ettevõtete likviidsuse säilitamiseks pakub Soome riik läbi Finnvera, mille abimeetmete liigid on põhimõttelt sarnased KredExi käendus-, käibe- ja investeerimislaenudega. Nii Leedu kui ka Eesti on eraldi toetanud põllumajanduse sektorit, mida selgitame eraldi.

Töötajate toetamine

Eestis pakub Töötukassa tööturuteenust vähenenud töötasu toetamiseks 250 miljoni euro mahus, mida ettevõtted saavad kasutada perioodil märts kuni mai. Toetus makstakse üldjuhul 70 protsendi ulatuses aasta keskmisest brutopalgast - iga töötaja kohta kuni 1000 eurot, millele lisandub tööandja poolt töötajale makstav töötasu vähemalt 150 eurot brutosummana. Kui inimese brutopalk oli 1000 eurot saab ettevõte töötukassa meedet rakendades 850 eurot. Märtsist maini hüvitab Eesti riik töötaja esimesed kolm haiguspäeva kõikide töövõimetuslehtede  osas, Haigekassa toetus sellest 200 miljonit eurot.

Eestis peatatakse 2020. aasta 1. juulist kuni 2021. aasta 31. augustini riigi poolt teise sambasse sotsiaalmaksu arvelt (4%) tehtavad sissemaksed. Oktoobris 2020 saavad omapoolseid sissemakseid süsteemi (2%) ajutiselt peatada ka inimesed – sellise otsuse langetamise korral peatub nendele tehtavatest väljamaksetest 2% kinnipidamine alates 1. detsembrist 2020. Inimestele, kes jätkavad II sambasse 2% sissemakse tegemist, kantakse aastatel 2023 ja 2024 täiendavalt II sambasse sotsiaalmaksu arvelt tehtavad maksed.

Ka Soome kaalub ajutise meetmena erasektori pensionimaksete vähendamist 2,6% ulatuses (rakendatakse1.mai ja kehtib kuni aasta lõpuni).

Riigi Pensionifond (VER) kohustatakse lühiajalise likviidsuse toetamiseks investeerima 0,5-1 miljardit eurot kommertspaberitesse.

Läti valitsus kasutab Eesti Töötukassaga sarnast töötasu toetamise meedet, millega kaetakse 75% COVID-19 põhjustatud haiguslehtede või töötajate seisaku kuludest. Selle ülemmäär on kuni 700 eurot kuus ning see ei kuulu maksustamisele. Leedu valitsus katab töökohtade säilitamise nimel kuni 60% töötaja seisaku eest maksmise kuludest, kuid mitte rohkem kui 555 eurose kuupalga ulatuses. Leedu töökohtade ja isikliku sissetuleku kaitse abipaketi maht on kuni 500 miljonit eurot.

Soome ajutised meetmed sisaldavad täiendavat riigiabi tööhõive agentuuridele suurusjärgus 20 miljonit eurot. Kõigil koondatud töötajatel on kohe õigus töötushüvitistele. Soome valitsus otsustas ka peretoetuse summas 723 eurot vanematele, kes ei saa tööd jätkata, kuna peavad kriisi ajal püsima lastega kodus.

Kokkuvõttes kõik riigid on võtnud kasutusele abimeetmed eriolukorra ajal töötajate töötasu toetamiseks. Eesti riigi igakuine toetus on kõrgem kui Lätis ja Leedus. Nii Eestis kui ka Soomes on tehtud muudatusi pensionisamba maksetes.  

Toetused erinevate sektorite lõikes

Eesti riik kompenseerib märtsis-aprillis toimuma pidanud, kuid Covid-19 tõttu ära jäänud kultuuri- ja spordiürituste otseste kulude osa kuni 3 miljoni euro ulatuses ja toetab läbi Ettevõtluse Arendamise Sihtasutuse raskustesse sattunud turismisektorit 25 miljoni euroga.

Eestis langetatakse kütuse ja elektrienergia aktsiise, mis kehtivad käesoleva aasta 1. maist kuni 2022. aasta 30. aprillini. Aktsiiside vähendamise meetmed mängivad olulisemat rolli ettevõtetele, mitte lõpptarbijatele. Tänu kütuse aktsiiside langetamisele toetatakse transpordiettevõtteid tõstes nende regionaalset konkurentsivõimet. Eestis väheneb kütuseaktsiis praeguselt 493 eurolt 372 eurole 1000 liitri kohta - nagu on praegu näiteks Leedus. Elektrienergia aktsiiside vähendamine toetab tööstusettevõtteid. Leedu leibkonnad saavad elektri ja gaasi eest tasumist edasi lükata või tasuda osamaksetena.

Eestis maaettevõtted saavad pöörduda Maaelu Edendamise Sihtasutuse poole käenduse (kuni 50 miljonit eurot), käibelaenu (kuni 100 miljonit eurot) või maakapitali (kuni 50 miljonit eurot) saamiseks. Sarnaselt Eestile suunas Leedu osa abipaketist ettevõtete toetamiseks läbi Põllumajanduse Laenukäendus fondi, mille eesmärk on toetada maaettevõtjatele suunatud finantsmeetmete tingimusi ja leevendada majanduslikke raskusi.

Leedu kavatseb ELi investeerimisfondid, mille esialgset mahtu hinnatakse 250 miljonile eurole, ümber suunata tervishoidu, tööhõivesse ja ettevõtlusesse, kiirendada riigieelarveliste vahendite kasutamist jooksvateks kuludeks, kasutada täiel määral kliimamuutuste ning teehooldus- ja arendusprogrammide vahendeid ning kiirendada kortermajade renoveerimist.

Läti Rahandusministeeriumi teatel saavad enim mõjutatud sektorid, nagu turism ja kultuur, toitlustus ja rahvusvahelised transpordiettevõtted ning nende töötajad, maksude tasumist edasi lükata ning juurdepääsu rahastamisele ja tööhõivehüvitistele. Riiklik arengu rahastamisasutus ALTUM pakub laenutagatisi ja laene kriisilahenduste jaoks. Turismisektoris vähendatakse laenude intressimäärasid 50% võrra väikeste ja keskmise suurusega ettevõtetele ning 15% võrra turismi ja sellega seotud sektorite suurettevõtetele. Lisaks käivitas Läti pank eraldi algatuse VKE-de ja fintech-ettevõtete toetamiseks Balti riikides.

Soomlased kasvatavad 200 miljoni euro ulatuses ettevõtete äritegevuse ümberkujundamisega seotud otseseid arendus- ja tegevustoetusi, peamiselt Business Finland ja ELY kaudu. Need on suunatud VKE äritegevuse ümberkorraldamiseks ja kõige rohkem kannatanud Covid-19 tööstustele (nt reisimine ja restoranid). Samamoodi toetab ka Eesti riik 10 miljoniga  COVID-19 viiruse puhangust negatiivselt mõjutatud ettevõtjate äritegevuse ümberkujundamist, mida pakub Ettevõtluse Arendamise Sihtasutus (EAS). Lisaks toetab Soome valitsus kodumaiseid tööandjaid 150 miljoni euroga TESI kaudu, mis kaasab erakapitali investeeringuid Soome VKE-dele.

Riikide sektoripõhised toetused on ootuspäraselt suunatud eeskätt Covid-19-st enim mõjutatud ettevõtetele, milleks on tervishoid, turism, toitlustus, kultuur, töötlev tööstus ja avalikud üritused. Eesti ja Leedu toetavavad maaettevõtlust, Soome ning teatavas mahus ka Eesti toetavad ettevõtete restruktureerimist, mis on tähtis viiruse pikaajalisemate mõjude leevendamise seisukohast.

 

© 2021 KPMG Baltics OÜ, an Estonian limited liability company and a member firm of the KPMG network of independent member firms affiliated with KPMG International Cooperative (“KPMG International”), a Swiss entity. All rights reserved.

KPMG International Cooperative (“KPMG International”) is a Swiss entity.  Member firms of the KPMG network of independent firms are affiliated with KPMG International. KPMG International provides no client services. No member firm has any authority to obligate or bind KPMG International or any other member firm vis-à-vis third parties, nor does KPMG International have any such authority to obligate or bind any member firm.

Võta meiega ühendust

 

Soovid teha KPMG-ga koostööd?

 

loading image Küsi pakkumist