InfoKuller on KPMG uudiskiri, mis ilmub kord kuus ning annab asjatundliku ülevaate peamistest muudatustest maksu- jm seadustes ning ettevõtjale olulistest kohtulahenditest.
15. aprillil 2020 võttis Riigikogu vastu seaduse kehtestamaks meetmed, et leevendada koroonaviiruse leviku negatiivseid majanduslikke ja sotsiaalseid tagajärgi. Järgnevalt antakse ülevaade makse puudutavatest meetmetest.
Maksukorralduse seaduse muudatused
Maksuintressi arvestamise ja tasumise kohustus ei kehti alates 1. märtsist 2020 kuni eriolukorra lõpuni.
Päevast intressi alandatakse senise 0,06% asemel 0,03%-ni, mis kehtib eriolukorra lõpust kuni 31. detsembrini 2021.
Maksuhaldurile antakse õigus vähendada 1. maist 2020 kuni 31. detsembrini 2021 maksuvõla tasumise ajatamisel intressi kuni 100% (ehk nullini) alates ajatamise otsuse vastuvõtmise päevast.
Maksuhaldurile antakse õigus jätta avalikustamata info maksuvõlgade kohta alates eriolukorra väljakuulutamisest (12. märtsil 2020) kuni ajani, mil eriolukorra lõpust on möödas kaks kuud.
Maksuhaldurile laieneb õigus avaldada maksusaladust sisaldavat teavet valitsusasutustele ja isikutele, kes vaatavad läbi ja rakendavad koroonaviiruse levikust mõjutatute toetamise meetmeid.
Käibemaksuseaduse muudatused
Vähendatud käibemaksu (9%), mis kehtib paberraamatutele ja õppekirjandusele, laiendatakse muudel füüsilistel kandjatel ja elektrooniliselt edastatud raamatutele ja õppekirjandusele. Muudatus jõustub 1. mail 2020.
Vähendatud käibemaks kehtib ka elektrooniliselt kättesaadavatele ajakirjandusväljaannetele, välja arvatud peamiselt reklaami või erakuulutusi avaldavatele või peamiselt erootilise, pornograafilise või video- või muusikasisuga väljaannetele. Muudatus jõustub 1. mail 2020.
COVID-19 viiruse puhangu vastu võitlemiseks kasutatavate isikukaitsevahendite ja muude meditsiiniliste vahendite import vabastatakse tolli- ja käibemaksust. Vabastus põhineb Euroopa Komisjoni otsusel.
- riiklikud organisatsioonid, sealhulgas riigi-, avaliku sektori ja muud avalik-õiguslikud asutused;
- pädeva asutuse poolt heaks kiidetud organisatsioonid;
- äriühingud, kes tarnivad kaupa eelnevates punktides nimetatud isikutele (tarnimine õigustatud isiku eest), kuid maksuvabastuse eeldus on kirjalike kokkulepete olemasolu.
Kogumispensionide seaduse muudatused
Muudatused jõustuvad 1. juulil 2020.
Tulumaksuseaduse muudatused
Sotsiaalmaksuseaduse muudatused
Muudatusi kohaldatakse tagasiulatuvalt alates 1. märtsist 2020.
Ravikindlustuse seaduse muudatused
Muudatusi kohaldatakse tagasiulatuvalt alates 12. märtsist 2020.
Alkoholi-, tubaka-, kütuse- ja elektriaktsiisi seaduse muudatused
Selleks, et leevendada eriolukorra kehtestamise tagajärgi, vähendatakse ajutiselt mõnede kütuste ja elektrienergia aktsiisimäära 1. maist 2020 kuni 30. aprillini 2022. Praegused ja langetatud aktsiisimäärad on esitatud järgnevas tabelis.
Muudatus jõustub 1. mail 2020.
Äriseadustiku muutmise seadus (osa võõrandamine)
Riigikogu võttis 2020. aasta märtsis vastu äriseadustiku muutmise seaduse, mille eesmärk on lihtsustada osaühingu osa võõrandamise tehingutega seotud vorminõudeid. Peamised muudatused on järgmised:
- osa võõrandamise käsutustehing tuleb teha vähemalt kirjalikku taasesitamist võimaldavas vormis,
- vorminõudest loobumisel peavad põhikirja kinnitamise või muutmise otsuse poolt olema kõik osanikud;
Muudatusi kohaldatakse tagasiulatuvalt alates 1. märtsist 2020.
Äriseadustiku muutmise seaduse (osa võõrandamine) eelnõu ja menetlusprotsessiga saab tutvuda siin.
Lisainfo: maksunõustaja Ave Rego averego@kpmg.com
Maksuresidentsus
Ringkonnakohus analüüsis välisriigis elava ning töötava füüsilise isiku tuludeklaratsiooni esitamise kohustust. Maksu- ja Tolliameti (MTA) seisukoht oli, et isikul on kohustus esitada Eestis tuludeklaratsioon ning kajastada selles ka välismaal saadud tulud. Isikule kuulub Eestis kinnisvara ning ta on seotud Eesti ettevõtetega, mistõttu tuleks teda MTA hinnangul käsitleda Eesti residendina.
Maksuhaldur ei kahelnud selles, et isik elab ja töötab Norras ning et sealt laekub talle põhiline sissetulek. Samas aga eiras maksuhaldur seda, et Eestis asuvat kinnisvara ei ole isik elukohana kunagi kasutanud ning et temaga seotud ettevõtted on kas registrist kustutatud või ei tegutse aktiivselt, mistõttu ei ole selle põhjal alust teda käsitleda Eesti residendina. Lisaks esitas isik Norra maksuametist saadud residentsuse tõendi, mis kinnitab, et isik on Norra maksuresident.
Kohus selgitas, et maksuotsust tehes lähtus maksuhaldur põhjendamatult eeldusest, et isik on Eesti, mitte Norra resident, st maksuhaldur ei analüüsinud maksuotsuse tegemisel isiku residentsust ning muid olulisi asjaolusid. Seega rikkus maksuhaldur uurimispõhimõtet ning teisi menetluse põhimõtteid (selgitamiskohustus jms). Kohtu hinnangul puuduvad asjaolud, mis tõendaksid, et isikul on Eestiga otsesemad isiklikud ja majanduslikud sidemed, mis kinnitaksid tema Eesti residentsust. Seetõttu tühistas kohus MTA maksuotsuse.
Kohtulahendiga saab tutvuda siin.
Lisainfo: maksunõustaja Einar Rosin erosin@kpmg.com
© 2021 KPMG Baltics OÜ, an Estonian limited liability company and a member firm of the KPMG network of independent member firms affiliated with KPMG International Cooperative (“KPMG International”), a Swiss entity. All rights reserved.
KPMG International Cooperative (“KPMG International”) is a Swiss entity. Member firms of the KPMG network of independent firms are affiliated with KPMG International. KPMG International provides no client services. No member firm has any authority to obligate or bind KPMG International or any other member firm vis-à-vis third parties, nor does KPMG International have any such authority to obligate or bind any member firm.