• Andris Jegers, Partner |
4 mins read

Puidutööstuse majandustulemusi vaadates tuleb nõustuda mitmete puidutöösturite kommentaaridega, et sektoril läheb suures plaanis hästi. Eesti puidutööstusettevõtted on väga hästi digitaliseeritud, automatiseeritud, suhteliselt hästi kapitaliseeritud ning on viimastel aastatel näidanud tugevat käibekasvu ja kasumlikkust. Koondkasumi kasv sektoris viimastel aastatel (2020. aastal 75% ja 2021. aastal 92%) on eriti tähelepanuväärne, kuna see ületab tublisti ülejäänud Eesti tööstussektorite kasumlikkust.

Investeeringuid on tehtud aktiivselt, varade maht sektoris kasvas 2021. aastal 16% võrreldes 2020. aastaga. Samas moodustab osa varade kasvust laovarude kasv, kuna head ajad ehitussektoris tõi kaasa suure nõudluse puittoodete järele. Sektoris valitseva ebakindluse tõttu investeeringute maht paari järgneva aasta jooksul kindlasti langeb, kuigi rahvusvahelises konkurentsis püsimiseks on vajadus seadmete täiendamiseks jätkuvalt suur, eriti saeveskites.

Imporditud toorme kättesaadavus on olnud suhteliselt hea, sest puitu on toodud Venemaalt ja Valgevenest senini sisuliselt endistes mahtudes. Puidupõhiste toodete impordi rahalisest mahust moodustab suurima osa saematerjal – 44%. Mahuliselt imporditi 2022. aasta 6 kuu jooksul saematerjalist 47% Venemaalt, 26% Soomest ja 14% Lätist. Siiski võib eeldada et puidu import Venemaalt ja Valgevenest tulevikus oluliselt väheneb ning ettevõtted peavad leidma võimalusi suurendada toorme importi teistest riikidest.

Ma loodan, et soovimatus väga heade majandustulemuste pärast avalikkuse tähelepanu pälvida pole põhjuseks, miks koguni 61 sektoris tegutsevat ettevõtet ei ole tänaseni esitanud äriregistrile 2021. aasta majandusaasta aruannet, kusjuures mainitud ettevõtete koondkäive oli 2021. aastal oli üle 270 miljoni euro.

Ees on keerulised aastad

Puidutööstuse eksport rahalises mahus on peamiselt Skandinaaviamaadesse, kus ehitus- ja kinnisvarasektori kasv on asendumas langusega. Eriti Rootsis, kus väljastatud ehituslubade arv on tugevas languses, 2022. aasta teises kvartalis -25%. Lisaks on tarbijakindlus vabalanguses kõikidel olulistel eksportturgudel, klientidel on suured laoseisud, millest vabanemine võtab tavapärasest rohkem aega.

Energiakulude kasv mõjutab sektorit siiski vähem kui teisi tööstusettevõtteid. Osaliselt seetõttu, et paljud puidutööstusettevõtted kasutavad energia tootmiseks oma tootmisjääke. Elektri kallinemine on muidugi oluline teema, millele ettevõtted lahendust otsivad. Näiteks hiljuti tuli huvitav uudis Soomest, kus puitmajade tootja Mammuti Talotehdas OY proovib toota ainult öösel, mis peaks energiakulu vähendama 98%. Võimalik, et näeme ka Eestis sarnaseid radikaalseid samme. Energia kõrge hind, mille tulemusena järjest rohkem puitu põletatakse energia saamiseks, on tekitanud omapärase olukorra, kus puidutööstuse ja soojatootjate vahel käib materjali pärast tõsine võitlus.

Poliitiline ebakindlus metsanduse tuleviku osas

Suuresti avalikkuse survel metsandusele seatud piirangutega on mindud kaugele, metsaomanikud tunnevad reaalset muret, kas metsa majandamine mõistlikul viisil on üldse tulevikus võimalik.

Euroopas on kujunemas olukord, et kuigi puidu kui keskkonnasõbraliku materjali turupotentsiaal on kasvamas, siis poliitikate mõju tarneahelale viib selleni, et Euroopa ühe tugevama tööstusharu konkurentsivõimet vähendatakse, et saaks tooteid sisse tuua kolmandatest riikidest. Kahjuks on Euroopa Liidus vähe riike, kus metsasektor omab majanduses piisavalt olulist kaalu, mistõttu võib jõukam ja teistes sektorites aktiivsem Euroopa oma keskkonnajalajälge metsarikaste riikide arvelt kompenseerida.

Sama trendi näeme ka Eestis. Tarneahelaid soovitakse liigutada avalikkuse silma alt ära, piirates metsade majandamist ja vähendades raiemahtusid. Seetõttu on mõistetav puidutöösturite murelik suhtumine rohepöördesse, sest Eesti riigi poolt võetud karmid eesmärgid kasvuhoonegaaside emissiooni vähendamiseks toovad kaasa puidutööstuse rahvusvahelise konkurentsivõime vähenemise. Ettevõtted vajavad rahu ja stabiilsust, nagu linnud ja loomad metsas, et teha pikaajalisi plaane ning kallist innovatsiooni puidu keskkonnasõbralikumaks väärindamiseks.

Puidutööstusel on tugev kohanemisvõime

Viimase 15 aasta peamiste majandusnäitajate (käive, kasum, tööhõive) analüüsimisel tegevusalade lõikes võib järeldada, et puidutööstus on kõige paremini varasemate kriisidega hakkama saanud. Puidutööstus on enim kasvatanud nii käivet kui kasumit, seda ka kõige hullematel kriisiaastatel. Kuigi lähenevad aasta või kaks tulevad sektorile keerulised, saab siiski varasemale kogemusele tuginedes loota, et mõju sektorile ei saa olema ränk, sest ettevõtted on hästi kapitaliseeritud, automatiseeritud ning keskmisest kõrgema tootlikkusega.

 

NB! Vaata ülevaadet lähemalt Äripäeva Infopanga koostatud puidutööstuse aastaraportist https://pood.aripaev.ee/puidutoostus

Tags: