Kui I kvartal oli Eesti IT-firmadele väga hea, siis järgnevad teevad murelikuks: kliendid on ettevaatlikud ning töötajad survestavad palgatõusu soovidega.
Euroopas kasvab ebakindlus ning oodata on sõja mõju jõudmist ka programmeerimise sektorisse.
Järgneb KPMG Balticsi müügi- ja äriarendusjuhi Marek Mühlbergi kommentaar:
Iidne hiina needus, mis soovib, et me elaksime huvitavatel aegadel, on 2022. aastal igati asjakohane. Koroona pidas aasta alguses kaheaastast sünnipäeva ja just siis, kui tundus, et elu hakkab taas normaalsesse rütmi liikuma, ründas Venemaa 24. veebruaril Ukrainat. Algas sõda, mille lõppu pole veel näha ja mille mõjud liiguvad lainetena üle terve Euroopa
Aprilli viimastel päevadel avaldas Eurostat, et Eesti inflatsioon kiirenes aprillis 19 protsendini, mis oli ka euroala kõrgeim näitaja. Õhus on stagflatsiooni, ebakindlus kasvab.
Millal jõuab sõja mõju IT-sektorisse?
Vaadates Eesti tarkvaraarenduse valdkonna ettevõtete majandusnäitajaid 2022. aasta esimeses kvartalis, võime tulemustega rahule jääda. Seis on hea või väga hea. Nii käive, töötajate arv kui ka sektori ettevõtete arv liiguvad kasvavas trendis. Kasvu jätkasid ka keskmine kuutasu ja tööjõumaksud.
Sektori suurimad ettevõtted (TOP 15) kasvatasid viimase nelja kvartali jooksul müügikäivet imetlusväärsed 37%. Kui aasta esimene kvartal saab pika pai, siis järgnevate osas peaksime tundma muret.
Äritegevuse lõpetamine sanktsioneeritud turgudel (Venemaalt on lahkunud enam kui 750 globaalset ettevõtet) ja sõltuvus sealsest tööjõust hakkab mõjutama ettevõtteid, kes investeerisid Venemaale ja Valgevenesse.
Inflatsioon toob lauda palgateema
Ka Ukraina on tuntud oma arendajate kõrge kvaliteedi poolest, kellest paljud on tegevad rahvusvahelisel turul, sh Eestis. Täna on mitmed neist hõivatud sõjategevusega, mis sunnib ettevõtteid kompetentsi mujalt otsima.
Kõrge inflatsiooni ajal on töötajad motiveeritud palgaläbirääkimisi pidama. Kasvav ebakindlus Euroopas tähendab, et uutesse investeeringutesse suhtutakse ettevaalikumalt ja olemasolevate mõju ei pruugi täiel määral realiseeruda. Pikeneda võib ka soovitud tulemuste ajaline horisont.
Kasvuettevõtetel läheb suurepäraselt
Möödunud aastal Eesti iduettevõtetesse tehtud investeeringute kogusumma (ligi miljard eurot) on praeguseks ületatud ja enam kui pool aastat on veel ees. Ühest küljest on põhjust ettevaatlikkuseks, kuid teisest küljest põleb kontodel seisev raha ereda leegiga.
Mõistlik on otsida turvalist sadamat, valmistuda tuleviku kasvuks ja oodata paremat homset. Kasvuettevõtted, vaatamata kõrgemale riskiastmele, tõotavad ideaalis ka kõrgemat tootlust. Miljardi euro küsimus on lihtsalt see, millesse investeerida.
Trendide poole pealt on pilt sarnane eelmistele kvartalitele. Koroona on andnud hoo sisse massiivsele digimuutusele – ettevõtted on olnud sunnitud arendama oma digikanaleid ja väärtuspakkumist, koolitama töötajaid ning investeerima kasutajakogemuse ja küberturvalisuse parandamisse.
Eraldi pöörake tähelepanu küberturbele
Samuti on vaja tegeleda muutunud töökorraldusega – aprillis ilmunud uuringu (CareerBuilder) kohaselt on kaug- ja hübriidtöö rollid seitse korda populaarsemad kui füüsilist kohalolu nõudvad rollid.
Sõjategevusega seoses on sagenenud küberrünnakud, näiteks hiljuti olid viis päeva järjest löögi alla Eesti riigi infosüsteemid. Kuna rünnakud ei piirdu avaliku sektoriga ja mahud on kasvutrendis, on mõistlik neid võimekusi arendada või leida endale sobiva partnerid infoturbe tagamiseks. Digitaalsete pakkumuste stabiilselt kõrge kvaliteet on turul uus normaalsus, mistõttu tuleb seda ka kaitsta.