• Marek Mühlberg, ekspert |
3 mins read

Kes dikteerib palgataset IT-turul ning mis mõju oleks mõne suure tegija liikumisel teise riigi jurisdiktsiooni alla, küsib KPMG müügi- ja äriarendusjuht.

Nimelt peaksime iduettevõtete arenedes hakkama esitama ka küsimusi, mis puudutavad nn suurte mängijate mõju töö- ja ärikeskkonnale, soovitab Marek Mühlberg.

Järgneb Marek Mühlbergi kommentaar:

Kaks koroona-aastat on märkamatult täis saanud ja maailm on nüüd teistsugune. Toimunu mõju kandub üle ka andmete tõlgendamisse. Edaspidi peame eristama pandeemiale eelnenud aega ja sellele järgnenud arenguid.

Üldises plaanis võime muidugi nentida, et 2021. aasta oli programmeerimise valdkonna ettevõtetele väga edukas – koondkäive kasvas ligi 30% ning käive töötaja kohta suurenes enam kui 24%. Samas tuleb meeles pidada, et mullu pisteti rinda kõrge inflatsiooniga ning tõsteti tunnihindu. Aga sellest infost jääb väheks, et teha strateegilisi otsuseid või investeerida tulevikku.

Suuri muutusi on raske märgata inkrementaalses analüüsis. Siin on paslik meenutada mõistujuttu elevandist ja kolmest pimedast mehest. Esimene katsub elevandi lonti ja tõdeb, et elevant on nagu madu. Teine katsub elevandi jalga ja märgib, et elevant on nagu puu. Kolmas katsub elevandi kihvu ja tõdeb, et elevant on nagu oda.

Selleks, et elevanti tervikuna näha ja mõista, tuleb arvesse võtta erinevaid komponente. Sama kehtib programmeerimise valdkonna ettevõtete kohta. Üks kvartal on pelgalt jalg, lont või kihv. Selle abil ei saa me aimdust toimunud muutuste skoobist ja mõjust.

Terviku mõistmiseks ja paremate otsuste tegemiseks peame meenutama olulisemaid valdkondlikke arenguid ja trende enne pandeemiat ning selle ajal. Programmeerimise valdkonna teenusepakkujate kliendid on tänaseks viinud oma väärtuspakkumise digikanalitesse, asunud likvideerima digivõlga (uusi kogenud töötajaid värvates ja vanu koolitades) ning investeerinud küberturvalisusesse. Need ettevõtted on aina enam huvitatud protsessikaevest, automatiseerimisest, andmeanalüütikast ja kasutajakogemuse (UX) parendamisest.

Programmeerimise valdkonna ettevõtted seevastu on selle kahe aasta jooksul investeerinud uutesse inimestesse, turgudesse, teenustesse ja toodetesse. Uus reaalsus pole enam nii uus ja nüüd on sektori ettevõtted punktis, kus oodatakse tulemusi. Investeerimisstrateegia on realiseeritud või realiseerimisel.

Jätkuvalt on probleemiks töötajad: ajal, mil palgad on kõrgeimad kui kunagi varem, on tippspetsialistid väljendanud huvi postmateriaalsete väärtuste vastu. Näiteks lühendatud töönädal või muud paindlikud kokkulepped. Megatrendidest on kaugtöö tulnud selleks, et jääda, siin on ka palju realiseerimata potentsiaali kasvuks ja välisturgude hõivamiseks.

Tootepõhiste lahenduste osas tasub rõõmustada 2022. aasta kiire ja tegusa alguse üle – jaanuariga on Eesti kasvuettevõtted tõstnud juba rohkem kui 800 miljonit eurot (mullu terve aastaga natuke vähem kui miljard).

Samas peaksime kasvuettevõtete ökosüsteemi arenedes hakkama esitama ka küsimusi, mis puudutavad nn suurte mängijate mõju töö- ja ärikeskkonnale. Nii 2021. kui ka 2022. aasta kaasatud investeeringutest enamuse pälvis Bolt (mullu 620 miljonit, tänavu 628 miljonit). Kes dikteerib palgataset turul? Mis mõju on nt suure tegija liikumisel teise jurisdiktsiooni?

Kokkuvõtlikult tuleb nentida, et möödunud aasta IT sektoris kõlab natukene nagu Hollywoodi filmi käsikiri, kus peaosalisteks on ükssarvikud, surmav viirus ja kodudesse peitunud inimesed. Nüüd jääb 2022. aasta näol üle vaid järge oodata.

Kommentaar ilmus Äripäeva Infopanga koostatavas programmeerimisfirmade kvartaliraportis. Praktiliselt reaalajas valmiv raport annab sektorist täiusliku ülevaate: analüüsitakse üldiseid trende, vaadeldakse ja kõrvutatakse ettevõtete kvartaalseid tulemusi, tuuakse välja tarkvarafirmade kolme kuu arengusuunad ja pingeread.

Värske programmeerimise kvartaliraportiga tutvu siin.