• Siim Kannistu, autor |
  • Andres Soosalu, Author |
7 mins read

  • Suurel osal Eesti ettevõtetel tuleb 2023. aasta kohta koostada jätkusuutlikkuse ja ESG aruanne.
  •  Aruandluskohustus eeldab ESG strateegia ja tegevusplaani väljatöötamist või olemasoleva täiendamist.
  •  Ligi 240 suurettevõtet Eestis ja 50 000 Euroopa Liidus muutuvad läbipaistvaks ja võrreldavaks väga suure hulga ESG näitajate osas.
  • Kaudne mõju on ka väikese- ja keskmise suurusega ettevõtetele.

Ettevalmistused direktiiviks nõuavad ettevõtetelt suuri jõupingutusi ja ressursse

Enamikel Eesti ettevõtetel ei ole ESG aruannet koostatud. Suurel osal ettevõtetest, kellel on ESG aruanne koostatud, on aruandluse tase veel üsna algeline. Eestis levinud praktika on koostada aruanne vastavalt GRI standarditele ning näidata panustamist ÜRO kestlike arengu eesmärkide täitmisesse. Kuid üldjuhul ei ole kirjeldatud spetsiifilisi ESG riske ega avalikustatud ESG aspektide finantsmõju, mille vastu investoritel ja teistel huvigruppidel on suurem huvi.

2023. aasta on ju nii kaugel, miks peaksin juba muretsema? Kui vaatame, kui mahukas ja põhjalik on ESG environmental-social-governance) info, mida peab kohustuslikus korras avalikustama, ja mõistame, millist eeltööd ettevõte peab tegema, saame aru, et alustama peab kohe. EFRAG (Euroopa Finantsaruandluse nõuanderühm) on tänaseks avalikustanud suure osa uute EL kestlikkuse aruandluse standardite (ESRS) mustanditest, et ettevõtetel oleks aega nendega juba tutvuda ja ettevalmistusi hakata tegema.

Ehkki läbirääkimised Euroopa Liidu tasandil kestavad ja direktiiv võetakse lõplikul kujul eeldatavasti vastu 2022. aasta esimese poolaasta jooksul ning uued aruandlusstandardid järk-järgult 2022-2023 jooksul, peaksid ettevõtted kindlasti ettevalmistustega juba alustama. 

Mis on CSRD direktiiv, ESRS standardid ja EL taksonoomia ning miks need on olulised?

Euroopa Komisjon esitles 2021. aasta aprillis Euroopa kestliku rahastamise paketti. Paketi üheks osaks oli äriühingute kestlikkuse aruandluse direktiivi CSRD (Corporate Sustainability Reporting Directive) eelnõu, mis hakkab asendama praegu kehtivat NFRD direktiivi. CSRD kohaselt peavad ettevõtted hakkama esitama põhjalikumat infot kestlikkuse kohta ja seda majandusaastaaruande tegevusaruande osana.

Uue direktiivi kohaselt luuakse EL kestlikkuse aruandluse standardid (ESRS), mille väljatöötamisel võetakse arvesse laialt levinud ESG aruandluse põhimõtteid ja raamistikke. Esimesed ESRS standardite mustandid on juba avalikustatud ning nendega on võimalik tutvuda EFRAGi kodulehel.

Sealhulgas peavad ettevõtted koostama aruande, mis näitab, kui suur osa nende käibest, kapitaliinvesteeringutest ja kuludest on vastavuses EL kestliku rahastuse taksonoomiaga. EL taksonoomia on teaduspõhine klassifitseerimissüsteem, mis näitab kui „roheline“ on ettevõtte äritegevus, muutes ettevõtted omavahel võrreldavaks ja tõkestades rohepesu võimalust. 

Millal ja kellele uued nõuded rakenduvad?

Ettepaneku kohaselt kohaldatakse uut direktiivi alates 2023. majandusaastast ja kestlikkuse aruanne tuleb esitada kõigil suurettevõtetel juba 2024. aastal. Suurettevõtteks loetakse ettevõtteid, mis konsolideeritud tasemel vastavad vähemalt kahele tingimusele kolmest:

  •  keskmine töötajate arv üle 250
  •  varade maht bilansipäeval üle 20 miljoni euro
  •  käive aruandeperioodil üle 40 miljoni euro.

Väikesed ja keskmise suurusega börsil noteeritud ettevõtted peaksid rakendama uusi aruandlusnõudeid alates 2026. aastast.

Kui suurettevõtte kuulub kontserni, mille emaettevõte koostab konsolideeritud tasemel direktiivi nõuetele vastava kestlikkuse aruande, siis tütarettevõte eraldi aruannet esitama ei pea. Sellegipoolest, sellise kontserni emaettevõte peab kestlikkuse ja ESG info saama oma tütarettevõtetelt ning selle konsolideerima.

Seega, direktiivi kohase kestlikkuse info kogumise ja aruandmise kohustus on kõigil ettevõtetel, kes on ise suurettevõtted või kes kuuluvad kontserni, mis vastab suurettevõtte tingimustele.

Millist infot avalikustama peab?

Vaatamata sellele, et CSRD direktiiv ja ESRS standardid ei ole veel lõplikku kuju saanud, on direktiivi eelnõust ja standardite mustanditest juba näha, et kohustuslikus korras avalikustatav kestlikkuse teave on äärmiselt mahukas ja põhjalik. Suures plaanis peavad ettevõtted hakkama avalikustama infot, mis on sektorite ülene ehk võrreldav kõigi suurettevõtetega igast sektorist. Lisaks tuleb avalikustada sektori- ja ettevõttespetsiifilist kestlikkuse teavet, mis muudab ettevõtted oluliselt läbipaistvamaks ja võrreldavamaks konkurentidega.

Ettevõtted peavad detailselt kirjeldama oma ESG strateegiat ja eesmärke, milliste konkreetse tegevustega neid ellu viiakse ja mõõtma ning aasta-aastalt jälgima progressi oma eesmärkide saavutamisel. Ettevõtted peavad esmalt määrama ajaloolise baasaasta, mille kohta on ESG mõõdikud juba leitavad ja millega võrreldes progressi hakatakse mõõtma.

Aruandluse mahus ja põhjalikkuses veendumiseks piisab, kui vaadata, mida ainuüksi kliimastandardi järgi ettevõtted peaksid avalikustama:

·         Ettevõtte ESG strateegia ja ärimudel ning kuidas see on kooskõlas Pariisi kliima kokkuleppega saavutada kliima-neutraalne majandus ning piirata globaalset soojenemist 1,5 kraadini

  •  Kliimamuutuse olulised mõjud ettevõttele ning kuidas nendega arvestatakse ettevõtte strateegias ja ärimudelis
  • Ettevõtte strateegia ja ärimudeli vastupidavus kliimamuutusega kaasnevatele ülemineku ja füüsiliste riskidele, sh kliimamuutuse erinevate stsenaariumite korral
  • Ettevõtte väärtusahela põhised kliimamuutusega seotud riskid, võimalused ja mõjud
  • Kuidas võetakse motivatsiooni- ja tasustamissüsteemis arvesse jätkusuutlikkuse mõõdikuid
  •  Ettevõtte kasvuhoonegaaside emissiooni jalajälg (skoop 1-3), sh võrdlus baasaastaga
  • Kuidas võtab ettevõte oluliste äriliste otsuste (nt investeerimisotsused) tegemisel arvesse nende mõju kliimamuutuste vähendamisele
  • Kui suur osa ettevõtte käibest, investeeringutest ja kuludest on kooskõlas EL kestliku rahastuse Taksonoomiaga ehk on n-ö „roheline“

Auditeerimiskohustus

Uue direktiivi kohaselt koostatud kestlikkuse aruanne tuleb auditeerida sõltumatu vandeaudiitori poolt. Esialgu ei ole audit sama põhjalik nagu iga-aastane majandusaastaaruande finantsaudit, kuid tulevikus plaanitakse auditeerimisnõudeid rangemaks muuta.

Et olla valmis auditeerimiseks, peaks ettevõttel olemas olema piisavalt head protsessid, sisekontrollid ja järelevalve kestlikkuse aruandluse üle, et vältida olulisi vigu või info puudumist, mis võivad ohtu seada tähtaegadest kinnipidamise.

Senine kogemus näitab, et ettevõtted teavad üldjuhul uutest nõuetest liiga vähe ja alahindavad uue direktiivi rakendamise mõju ettevõte äri- ja aruandlusprotsessidele ning äritegevusele laiemalt. Meie arvates peaksid ettevõtted direktiivi mõju paremini teadvustama, et vältida kiirustamist ning selle tulemusena tekkida võivaid vigu ja halbu üllatusi aruande koostamise ja auditeerimise ajal.

Globaalsed arengud

Üks põhiküsimustest on, kuidas CSRD direktiiv ja kestlikkuse aruandluse standardid arvestavad teiste, EL-väliste, riikide ettevõtete ja nendele laienevate kohustustega. Aruandluskohustus laieneb Euroopa Liidu suurettevõtetele, kes võivad omada investeeringuid EL väliselt, mis peaksid samuti olema aruandluses kajastatud. Välisriikides asuvatelt ettevõtetelt võib vajaliku info kättesaamine osutuda keeruliseks.

See probleem võib lähitulevikus saada sobiva lahenduse. Nimelt töötab IFRS Foundationi poolt loodud ISSB (International Sustainability Standards Board) välja väga sarnases ajaraamis rahvusvahelisi kestlikkuse aruandluse standardeid. Eeldatavasti saavad loodavad rahvusvahelised standardid olema sarnased EL standarditega. See suurendaks EL suurettevõtete võrreldavust teiste regioonide ettevõtetega ning teeks välisriikidest kestlikkuse teabe hankimise sujuvamaks.

Kuidas ettevõtted valmistuma peaksid?

Ehkki läbirääkimised Euroopa Liidu tasandil kestavad ja direktiiv võetakse lõplikul kujul eeldatavasti vastu 2022. aasta esimese poolaasta jooksul, soovitame ettevõtetel kindlasti juba praegu ettevalmistustega alustada, kuna see nõuab ettevõtetelt suuri jõupingutusi ja ressursse.

Kui ettevõttel ei ole veel ESG strateegiat ega eesmärke ning seni ei ole koostatud kestlikkuse ja ESG aruannet, siis ei pea ilmtingimata kohe kõigega korraga alustama. Et ESG teekonnal esmalt fookus paika seada, soovitame alustada kolmest järgmisest sammust:

1)  Selgitada, mis on CSRD direktiivi ja kestlikkuse aruandluse standardite (ESRS) peamised nõuded

2)  Selgitada, kuidas EL kestliku rahastuse taksonoomia kohane aruandlus ettevõtte äritegevust ja finantseerimisvõimalusi tulevikus mõjutada võib

3)  Hinnata ettevõtte praegust olukorda ja valmisolekut kestlikumaks äritegevuseks ning ESG aruandluseks

Ettevõtted, kellel on kestlikkuse aruanne olemas, peaksid analüüsima, millist täiendavat infot nad direktiivi kohaselt avalikustama peavad hakkama ning kuidas see nende äri- ja finantseerimistegevust tulevikus mõjutab. 

Soovitame ettevõtetel mitte alahinnata CSRD direktiivi mõju ja astuda juba täna esimesed ettevalmistavad sammud. Varajane ettevalmistus annab ettevõtetele konkurentsieelise, sest neil jääb rohkem aega läbimõeldud ESG strateegia ja tegevusplaani väljatöötamiseks, võtta kiiremini vastu ettevõtte väärtust kasvatavaid otsuseid ja koostada aruanne, mis tõestab ettevõtte väärtust huvigruppidele.