• Sten Aan, ekspert |
3 mins read

Kõrged elektrihinnad tõid energiamüüjatele häid majandustulemusi, kuid ka lööke allapoole vööd. Energiahinnad on juba kerkinud mitu kuud ning kõige pingelisemad saavad olema talvekuud.

Kuna eelmine aasta ja selle aasta esimene poolaasta tõid kaasa mitmel korral lausa negatiivseid elektrihinnad tekkis teatav ootus, et suvel hinnad langevad veelgi, sest uued lisandunud päikesepargid toodavad ohtralt ja võinuks elektri hinda päevasel ajal alla suruda. Ometi on juunist alates seis olnud sootuks vastupidine – nägime eelneva aastaga võrreldes pea kahekordset ja septembris juba kolmekordset hinnatõusu.

Kust tulid kõrged elektrihinnad?

Põhjuseid on siinkohal mitmeid. Euroopa sõltub palju tuuleparkide ja Skandinaavia hüdroelektrijaamade toodangust. Ekstreemne, pikaaegne ja stabiilne kõrgrõhkkonna ilm Euroopa kesk- ja idaosas, sh Skandinaavias ja Taanis, pakkus küll rohkelt päikest, kuid samas sademe- ja tuulevaest ilma. See tõi paratamatult kaasa olematu tuuleenergiatoodangu ja pärssis Skandinaavia hüdroelektrijaamade tootlikkust. Hinnatõusu võimendas veelgi kasvavad CO2 kvoodi hinnad, mistõttu on fossiilsete elektrijaamade elekter kallim.

Tulenevalt asjaolust, et tipunõudlust rahuldavad maagaasil töötavad reservelektrijaamad, siis on just maagaasi hind kruvinud elektrihinda. Maagaasi keskmine maailmaturu hind on aastaga kasvanud ligi viis korda, kuna maagaasi varud Euroopas on külma talve järel madalad ning tarned Venemaalt piiratud. Sama väljakutsega seisab silmitsi kogu Euroopa. 

KPMG

Vaata graafikut: Elektri turuhind Eesti hinnapiirkonnas, EUR/MWh.  Allikas: Nord Pool. Market Data

Energiamüüjad naudivad üle ootuste tulemusi, kuid mitte ainult

Kõrgete elektrihindade valguses on suurimatel energiamüüjatel suurepärased tulemused – 2021 II kvartali käive on võrreldes 2020. aasta sama kvartaliga kasvanud 60-100%. Kasusaajaid on lisaks suurkontsernidele aga tulnud kõvasti juurde. Tulenevalt 2020. aastal lõppenud taastuvenergia toetusskeemist lisandus Eestis eelmisel aastal kokku 1694 uut energiasektori ettevõtet, millest suur osa olid 50kW päikeseelektrijaamade omanikud. Nende omanikud suure tõenäosusega oma äriplaanides sellisel tasemel elektri hinnaprognoose ei arvestanud ja naudivad kindlasti oluliselt paremat tootlust.

Küll aga on elektrimüüjatel siin ka sootuks teine, mitte nii rõõmustav asjaolu - nimelt on paljud energiamüüjad klientidega sõlminud fikseeritud lepinguid, mille tulemusena saavad nad hetkel hoopis korralikult kahjumit. Naabrite Läti energiamüüja Senergo lõpetas septembris koguni kõrgete hindade tõttu tegevuse, sest augustis kaotasid nad fikseeritud hinnaga lepingute tõttu ca 10 000€ päevas.

Ühendkuningriigis läks seetõttu septembris pankrotti kaks energiamüüjat jättes 100 000 klienti ilma teenusepakkujata. PfP Energy ja MoneyPlus Energy lõpetasid mõlemad kauplemise, kuna Ühendkuningriigi gaasiturg jõudis teisipäeval uuele rekordtasemele nagu ka elektrituru hinnad.

Kõige karmim küsimus – kas tulemas on külm talv?

Elektrihinnad tõenäoliselt niipea oma madalatele tasemetele ei taastu, küsimus on: milline talv meid ees ootab? Energiakriisi süvenedes otsivad teadlased infot selle kohta, kui madalale põhjapoolkera temperatuur langeb. Kui ees ootab külm talv, siis on energiavajadus veelgi suurem ning võime näha kogu Euroopas uusi hinnarekordeid, võimalikke süsteemirikkeid, tarbimise piiramist või koguni sunnitud elektrikatkestusi tarbijatele.

Pehme talv lahendaks ilmselgelt palju probleeme, nagu ka tuuleolude paranemine. Samuti, kui Venemaa suurendaks gaasivarustust, kas olemasolevate torujuhtmete kaudu või veel kinnitamata Nord Stream 2 vahendusel, langeksid ka hinnad tõenäoliselt. Kui seda ei juhtu ja kui see Euroopa talv on sama külm kui eelmine, võib energiakriis saada Euroopa Liidule ja praegusele energiapoliitikale määravaks. Ettevõtted ja kodanikud üle Euroopa tunnevad juba praegu külma hõngu.