• Siim Kannistu, autor |
  • Andres Soosalu, Author |
2 mins read

Mis on CSRD?

Euroopa Komisjon esitles 2021. aasta aprillis ulatuslikku Euroopa jätkusuutliku rahastamise paketti. Muu hulgas tutvustati äriühingute kestlikkusaruandluse (ingl Corporate Sustainability Reporting ehk CSRD) direktiivi eelnõud. Direktiiv laiendab tunduvalt nõudeid tegevusaruandes esitatava kestlikkusteabe kohta ning kehtestab sellise teabe auditeerimise kohustuse.

Ettepaneku kohaselt hakataks uut direktiivi kohaldama juba alates 2023. majandusaastast. Kui direktiiv samal kujul vastu võetakse, peaksid ettevõtted tegema selle rakendamiseks ettevalmistusi juba 2022. aastal.

Milliseid äriühinguid ettepanek mõjutab ja millises ajaraamis?

Juba mõnda aega on auditeeritavad ettevõtted pidanud tegevusaruandes kirjeldama oma tegevusega kaasnevaid olulisi keskkonna- ja sotsiaalseid mõjusid. Üle 500 töötajaga börsiettevõtted on lisaks sellele pidanud avalikustama teavet personalijuhtimise, inimõiguste järgimise ja korruptsiooni vastu võitlemise kohta.

Uue direktiivi kohaselt laieneks kestlikkusaruandluse kohustus alates 2023. aastast kõikidele suurettevõtetele. Väikesed ja keskmise suurusega ettevõtted peaksid rakendama uusi aruandlusnõudeid alates 2026. aastast.

Suurettevõtteks loetakse direktiivi kohaselt ettevõtteid, mis konsolideeritud tasemel vastavad allpool nimetatud kolmest tingimusest vähemalt kahele:

  •  keskmine töötajate arv üle 250
  •  varade maht bilansipäeval üle 20 miljoni euro
  • käive aruandeperioodil üle 40 miljoni euro.

Mille kohta peab uue direktiivi järgi aru andma?

Direktiivi kohaselt laieneb oluliselt kestlikkuse kohta avalikustatava info maht ja sisu. Selle tarbeks töötab Euroopa Komisjon välja uue kestlikkusaruandluse standardi, mis on plaanitud avaldada 2022. aasta oktoobris.

CSRD kehtestab aruandluses kahekordse olulisuse (ingl double materiality) printsiibi: ettevõtted peavad avalikustama nii teavet selle kohta, kuidas välised kestlikkusega seotud aspektid mõjutavad nende tulemusi, positsiooni ja arengut, kui ka teavet, mis on vajalik selleks, et mõista ettevõtte enda mõju keskkonnale ja ühiskonnale.

Võrreldes varasemaga peavad ettevõtted lisaks esitama teavet oma strateegia ja eesmärkide, juhtkonna ja nõukogu rolli ja ülesannete ning ettevõtte ja selle väärtusahelaga seotud peamiste kahjulike mõjude kohta, samuti selle kohta, kuidas mainitud teave on saadud.

Sealhulgas peavad ettevõtted avalikustama, mil määral on nende majandustegevus (käive, kulud, kapitaliinvesteeringud) roheline ehk keskkonnasäästlik. Seda määratakse vastavalt nn ELi taksonoomiale, mis on Euroopa Liidu ülene teaduspõhine süsteem ettevõtete majandusnäitajate klassifitseerimiseks keskkonnasäästlikkuse alusel.

Auditeerimiskohustus

Kestlikkusaruandlust koostavatele ettevõtetele hakkab kehtima ka esitatava teabe audiitorkontrolli kohustus. Alates 2023. aastast on nõutav piiratud kindlustandev ja alates 2026. aastast põhjendatud kindlustandev audiitorkontroll.

Kus ja mis kujul tuleb vastav teave avalikustada?

Kestlikkusteave tuleb avalikustada tegevusaruandes masinloetavas xhtml-vormingus.