• Hanno Lindpere, Author |
4 mins read

Kui kohaliku omavalitsuse uksest astub sisse ärimees hullumeelse ideega, siis ärge nähke temas omakasupüüdlikku aferisti, vaid kogukonna patriooti, kes tahab elu edasi viia, kirjutab audiitorfirma KPMG partner ja nõustamisteenuste juht Hanno Lindpere vastuses Äripäeva arvamusliidrite küsitlusele.

10 päeva mis vapustasid maailma - 10 päeva, mis kulus Talibanil Afganistanis võimu võtmiseks. 20 aastat tööd institutsioonide ehitamisel purunes 10 päevaga. Miks? Lähenevate kohalike omavalitsuste valimise kontekstis polegi see irrelevantne küsimus. Afganistan pole kunagi olnud tugeva keskvõimuga tsentraliseeritud riik, vaid ühiskond, mida valitsevad hõimud.

Taliban tegi kohalike hõimupealikega kokkulepped, mille tulemusel võeti võim kodusõjata ning täna kuulub seal võim Eesti mõistes kohalikele omavalitsustele. Kultuurilise kõrvalpõikena Clarksonit parafraseerides pole ka presidendi vastuvõtu riietusreeglid Talibanist teab mis kaugel.

Euroopas valitsevad traditsioonid. Näiteks Hispaanias peavad paljud inimesed ennast esmajärjekorras andaluuslasteks, baskideks või katalaanideks, alles seejärel hispaanlasteks. Vaadates õppetunde Euroopa ajaloost, võiks tunduda isegi mõnevõrra üllatav, et suured riigid nagu Ühendkuningriik, Saksamaa, Itaalia, Hispaania jne üldse koos püsivad, kuid tsentraliseeritud võimul on eeliseid.

Suur armee on suutlikum kui väike, kuigi Afganistani kogemus näitab, et teatud tingimustes ei oma ka sõjaline võimsus erilist tähtsust. Impeeriumite surnuaia asutas esimesena Aleksander Suur. Huvitav, kes täiendab nimekirja järgmisena.

Riik hoiab võimuohje

Traditsiooniliselt on inimesed reeglina lahendanud ja otsustanud küsimuste üle eeskätt kogukondade tasandil, tsentraliseeritud riik on võrdlemisi uus, viimaste aastasadade jooksul juurdunud mudel. Samas isegi tänaseni tõmbab USAs Texase osariik vajadusel ja võimalusel mõnuga Californial vaiba jalge alt.

Pealtnäha stabiilne kolmnurk riik–turg–kogukond on järjest suurema surve all just kohaliku kogukonna aspektist, sest tõenäoliselt oleks ju kõige efektiivsem toota kõik maailma autod ühes või paaris tehases.

Siin näemegi majandusest tulenevat survet poliitilise tsentraliseerituse kasvuks ja vastupidi. Kuni mastaabipõhiselt toodetud kaubad ja teenused on oluliselt odavamad kogukonna väiksemamahulistest, oleks ka keeruline ennustada trendi pöördumist.

Kõige silmatorkavamalt heidavad kinda riigivõimu lauale kogukondadest suurlinnad, mille majanduslik võimsus võib ületada väikeriigi oma. Kuid selleks, et kohaliku kogukonna nurk kolmnurgas taastuks, peab vähenema riigi ja turgude vaheline sümbioos. Oleks utoopiline arvata, et riik enda võimu vabatahtlikult vähendaks. Tsentraliseeritus toetub gravitatsioonile, mille murdmine vajaks seninägematut turuvapustust.

Kust tulevad töökohad?

KOVid peavad kohalikku elu edasi viima ning selle lihtsaim mõõdupuu on raha, meeldib see meile või mitte. Suurem eelarve annab paremad võimalused ning eelarvet kergitavad kõige tõhusamalt kallid ja kõrgepalgalised töökohad, mistõttu põhiküsimus ongi: kust need tulevad?

Visuaalne vaatlus ei kinnita Eesti ääremaastumist, pigem vastupidi. Covid sundis harrastama lausa üleliigset siseturismi, mille tulemusena võin kinnitada, et paljudes Eesti väikelinnades on pea kõik alalise elukohana kasutatavad eramajad üles vuntsitud - mõni säravam kui Faberge´i muna. Kuid miks peaks tsentraalne Eesti riigivõim muretsema ääremaastumise ja kogukonna tugevdamise pärast? Superministeeriumi akendest ei näe ju ei Porkuni ega Suure-Jaani vaateid.

Eks me küsi endaltki mõnikord esmaspäeva hommikul: milleks tulla tööle ja teha sama, mida eelmine nädal ja nädal enne viimast? Rutiini aitavadki taluda unistused ja püüdlus helgema tuleviku poole.

Piiratud kogemuse baasilt KOVidega suhtlemisel võin kinnitada, et seal töötavad intelligentsed ja korralikud inimesed. Nad peavad toime tulema piiratud eelarve tingimustes, kodanikujärelvalve, valimiste, riigihangete, detailsete reeglite ning kriitika ja pahameelega. See pole lihtne. Kuid kui meil on midagi, mille nimel pingutada ja unistada, siis polegi elu nii hall.

Kui KOVi uksest astub sisse ärimees hullumeelse ideega, siis ärge nähke temas omakasupüüdlikku aferisti, vaid kogukonna patriooti, kes tahab elu edasi viia. Ta vajab teie tuge ja teie tema.

 

Äripäev küsis enam kui 400 Eesti juhilt, ettevõtjalt ja ühiskonnategelaselt: "Millisele ideele teie eelseisvatel kohalikel valimistel kõhklemata oma hääle annaksite? Kas ja mis peaks teie meelest kohalikus elus muutuma? Mida ootate kohalikult võimult ettevõtluse edendamiseks? Mis peaks tingimata olema erakonna või valimisliidu programmis, et teie hääl saada?"

 

Allikas Äripäev