Mida soovitavad KPMG eksperdid arvesse võtta osalusoptsioonide pakkumisel? Mida soovitavad KPMG eksperdid arvesse võtta osalusoptsioonide
Jaanuari keskel pidasime hommikuseminari teemal „Osalusoptsioonide pakkumine ettevõttes“.
Tarkuseteri jagasid KPMG Balticsi vandeaudiitor Helen Veetamm, maksunõustaja Einar Rosin, tehingunõustaja Immo Ilmjärv ning Advokaadibüroo KPMG Law’ jurist Marleen Kohl.
Millised on ekspertide nõuanded?
Meie jurist Marleen Kohl alustas seminari järgmiselt: „Esiteks mõtestage, milline on teie eesmärk töötajatele osalusoptsioonide võimaldamisel. Sellest lähtuvalt kujundage optsiooniprogrammi tingimused. Võimalus omandada ettevõtte osalus muudab töötaja suhtumist, motivatsiooni ja pühendumust ettevõtte arengusse tervikuna.“
Maksunõustaja Einar Rosin märkis ära, et optsiooni- ja muude sarnaste lepingute puhul tuleks esmalt selgeks teha, milles on kokku lepitud: kas töötajale anti optsioon, osalus või lubadus maksta talle tulevikus preemiat, mis põhineb osaluse väärtuse muutusel. Nende maksutagajärjed on väga erinevad.
Vandeaudiitor Helen Veetamm nentis, et osalusoptsioonide kajastamisel raamatupidamises võib olla oluline mõju finantsaruandlusele. Ka Eesti finantsaruandluse standardis kasutatava IFRS 2 järgi tuleb tehingu kajastamiseks astuda neli sammu:
1) teha kindlaks, kas tehing kuulub IFRS 2 raamistikku;
2) liigitada aktsiapõhine makse (ingliskeelsed variandid: equity-settled, cash-settled või choice of settlement);
3) tuvastada ja liigitada kõik lepingu tingimused (ingliskeelsed variandid: service-related või not service-related);
4) hinnata optsiooni õiglast väärtust ja kajastada see raamatupidamises vastaval perioodil.
Tehingunõustaja Immo Ilmjärv rääkis optsioonide hindamisest ning juhtis tähelepanu kolmele hindamismudelile:
1) börsiettevõtetele sobib kõige paremini lihtne Blacki ja Scholesi mudel, millel on kuus sisendit (praegune aktsia/osaku hind, volatiilsus, optsiooni realiseerimise hind ja periood, riskivaba intress ning dividendide maksmine);
2) binoommudel, mille puhul arvestatakse eri stsenaariumite ja realiseerumise tõenäosusega;
3) arvutipõhine Monte Carlo simulatsioon, mida soovitatakse kasutada siis, kui aktsiahind sõltub eri teguritest.
Seminari ülekannet saab järelvaadata meie Facebooki lehelt.
Kui soovite optsioonide kohta nõu, võtke meiega ühendust (erosin@kpmg.com või marleen.kohl@kpmglaw.ee).